Tag Archives: teivastreipink

Mis vahepeal toimunud on

Pole siia ammu midagi kirjutanud, kuid see ei tähenda, et midagi ei toimu 😉 Nagu ikka toimub rööprähklemine mitmes suunas korraga.

Mõned kuud tagasi avastasin tänu Tarmole GuruShots keskkonna, mis (taas)aktiviseeris minu fotohuvi. Et kindlasti olen nüüd jälle katsetanud uusi võtteid ning saanud näiteks targemaks just välgunduse asjus.

Hööveldamine täies hoos

Hööveldamine täies hoos

Ka töökoda ei ole seisnud kasutamata. Lõpuks on käsil raamaturiiul nr 2. Esimese kohta aruandlust saate lugeda >>siit<< . Praeguseks on kõik 4 küljelauda hööveldatud ning tegemata on vaid 2 seesmist riiuliplaati. Kahjuks peab tõdema, materjal oli selle aja jooksul päris hästi kaardu tõmmanud, et uue riiuli seinad päris samapaksud ei tule – materjal lihtsalt ei andnud välja.

2018 esimene kauss

2018 esimene kauss

Lisaks sai eelmine nädalavahetus teivastreipingile nn “hääled sisse” pandud ning aasta esimene kauss on kuivamas. Materjaliks siis seekord vaher, mille annetas mulle Karusmari. Aitäh veelkord!! Vaher on treides hästi mõnus – veidi raskem kui kask kuid tulemus on palju huvitavam.

Lisaks on nüüd minu tegemisi võimalik jälgida ka Instagrammis. Tegin sinna katsetuseks konto ning hetkel vähemalt olen seda kasutanud. Seal siis jooksvalt töökoja pilte ning ka muud mis ette jääb.

 

Aasta esimene kauss

Ilmad on lõpuks ilusamaks läinud ning sain mahti treipingi talveunest ülesäratamiseks.

Materjaliks seekord alõtsa või siis haraline ploomipuu (Prunus cerasifera) mille tüvejupi Karusmari mulle annetas. Suur aitäh veelkord 🙂

Toon ära seekord ka mõned pidlid mis töökäigus tehtud sai.

Värvikirev ploomi maailm.

Saetud pooleks. Lõhestada ei julgenud.

Kirvetöö tehtud – nüüd saab hakta treima.

Sisemus veel teha. Ajaliselt võtab see üle poole ajast. Siin toorik juba pingis ümber pööratud.

Punkt kus keskmine osa ära murtakse meenutab veidi nagu nab ning murdmine nabanööri katki lõikamist.

Väliskujult siis selline

Save

Joogitopsid vol3

Laupäeval oli mahti veel ühed topsid valmis treida. Taaskord vaher. Mahutavus kuskil 150ml.

20160917_113939

Tops valmimas.

IMGP0063

Valmis topsid

Katsetan ka erinevaid välisvorme. Seest on nad suhteliselt ühesugused peamiselt tulenevalt mu tööriistadest. Parempoolsega sain pinnaviimistluse paremaks kuna kasutasin sirget kaldpeitlit (ing. k skew chisel) viimistluse juures. Kuid pean nentima, et selle kasutamine on üpriski oskust nõudev – väga kerge oli sisse lõigata nii, et lõikerada jooksis üle poole topsi ja tuli jälle diameetrit vähendada selle tõttu. Aga eks tehes õpi 🙂

 

Joogitops vol 2

Kuna mõnele inimesele mu treitud joogitops väga meeldis ja nad endale sarnast tahtsid siis jõudsin täna lõpuks ühe treida.

Materjali sain koduõuest – nimelt vastasmaja eest võeti maha üks vaher. Sealt ma siis ühe palgijupi ärastasin ning nüüd sealt siis ka see tops tuli.

IMGP9898

Uus tops vahtrast.

IMGP9901

Vasakul esimene prototüüp saarepuust. Paremal värske üllitis.

Võtab ta sisse kuskil 125 ml vedelikku. Hetkel veidi rohkem, kuid kuna ta kuivab siis arvan, et seal 125 juures peaks lõpp mõõt olema.

Põhja jätsin paksema kui esimesel. Peamiselt ettevaatusest,sest materjal ikka täiesti toores. Saar oli pigem kuiv kui treisin ja isegi sellel on väikesed kuivamispraod põhja all mis küll topsi sisse välja ei jõua.

Viikingiaegne joogitops

20160724_150043_s

Siin siis minu esimene katsetus teha joogitopsi. Õnnestus!! Veidi kare on aga töötab. Tegin selle siis Kiruvere muinaslaagris.

Materjaliks siis saar – sama mis ma kasutasin treipingi tegemisel. Karedus tulebki nüüd sellest, et puu oli juba selliseks tööls veidi liiga ära kuivanud. Tuleb värskema materjaliga uuesti proovida.

Uus treipink

Kuna eelmine rändav treipink osutus eelmise hooaja lõpuks üpriski ebastabiilseks siis sai võetud vastu otsus, et tuleb uus teha.

Novembris käisin siis Jüri metsas (aitäh veelkord!!) ning võtsime maha ühe saare. Kohapeal lõhestasime tüve ning tõin pingijagu materjali koju. Kuna aga muud tegemised tulid ette siis selliselt jäidki need tükid rõdupeale seisma.

DSC_0001

Ühel hetkel aga tuli avastus, et nüüd kohe tuleb ju esimene väliüritus Elav ajalugu 2016 ning seal tahaks ometigi uut pinki katsetada.

Võtsin ennast siis kokku ja asusin toimetama. Kuna oli kiire, siis kõiegist etappidest pilte pole.

20160514_134231

Esimene ülesanne oli laua pind saada suhtleiselt keeruvabaks. Selleks tööks osutus kõige paremaks korphöövel millega pikki kiudu sai ilusad laastud ning üllatavalt väikese vaevaga.

20160514_150158

Seejärel puhastasin kooorest alumise poole. Liimeister oli selles osas suurepärane. Lisaks aitas kaasa ka uus tööpink, sest selliselt sain palgijupi kinnitada peaaegu suvalise nurga alla mugavamaks tööks.

20160515_180500

Keskmise soone lõikamiseks kasutasin seekord elektrilist kettsaagi. Peamiseks põhjuseks kiirus. Kui aeg poleks takka utsitanud, siis oleks ehk raamsaega lõiganud. Kasutasin suurt oherdit, et teha otsadesse augud, mis siis aitasid selle tüki keskelt kätte saada. Polnudki suurt oherdit enne kasutanud. Kuna sellel isendil on kruvi ots veidi kannatada saanud, siis kasutasin väiksemat puuri, et teha juhtauk ette – piisavalt, et kruvi saaks hakata tõmbama. Lihtne see puurimine sellise suure jurakaga pole aga üllatavalt kiire.

Seejärel tuli teha jalgadele augud – need sai samuti oherdiga puuritud. Jalgadeks endiks oli algselt plaanis lõhestada samast saarest uued aga kuna aeg pressis tagant siis vana treipingi eelmisel aastal tehtud jalad kasutusele võetud.

Püstakud tegin saarest. Seekord kasutasin tsentrite tegemisel üht vana ümmargust raudlatti ning parempoolse tein nurga all, nagu on näha Robin Woodi treipingil ning ka paljudel teistel.

Kõik see sai kokku lõpuks esimest korda üritusel.

IMGP9643

Pink töötab mõnusalt. Tal on raskust, mis teeb ta stabiilseks ning parempoolne käänatud tsentri tagant pääseb hästi kausi põhjale ligi. Kindlasti parendus eelmisest versioonist.

Huvilistel on võimalik seda pinki näha juba Tallinna Keskaja päevadel, kus koos teiste huntidega olen Niguliste mäel asju näitamas.

Treipingilt

20160430_162400

Kask, diameeter ~24 cm. Mis hetkel lõppeb kauss olema kauss ning alustab taldrik olemist?

Ja ilmselgelt olen ma mõjutatud Jarrod Stone Dahli tööst: https://www.youtube.com/watch?v=OtcMlEwhBGE

Taldrik

Sain selleaasta esimese õõnesnõu treitud. Sellise suurusega taldrikut polnud varem teinud. Läbimõõt ~23cm.

Materjali sain seekord Kadi käest. Aitäh Sulle!! See nimelt oli ühe kase üks haru, mis talvel ära murdus.

Lisaks sai seekord kastetatud ka uut nööri – sain soovituse Jarrod Stone Dahlilt, et proovida võiks muruniiduki starteri nööri. Siiani on hästi vastu pidanud tavalisele treimisele, kuid kui nöör läks metalltsenri vahele siis läks ta siiski katki.

20160423_122431 20160423_13164620160423_132721 20160423_13375220160423_145140 20160423_151748

Uut treipinki katsetamas

Tegelesin vahepeal uue treipingi ehitamisega, mis ämma-äia suvekodus püsivalt olema hakkab. Eile suutsin siis esimese kausi seal treida. Materjaliks sanglep ja kausi diameeter ~20cm kõrgus ~6 cm.

Pildid treipingist tulevad ka kunagi 🙂

Muinasajast keskaega

Nädalavahetusel olin Huntidega Roc’al’Mares laagris ning sai selle hooaja esimesed kausid treitud. Materjaliks õun ja haab (aitäh Mimic!!). Pildil siis esimese päeva 3 kaussi koos südamikega.

Tuleb kahjuks tõdeda, et selle treipingi aeg hakkab vist otsa saama. Üritasin küll teha parandusi, kuid need töötasid vaid töökojas. Reaalsuses nende kasu oli väike. Peamine mure on jalad, mis on liiga koos ja seega on pink väga ebastabiilne. Kindlasti tuleb Tallinna keskaja päevadeks mingi lahendus leida. Selliselt enam jätkata ei saa.