Category Archives: Tööriist

Suurem rööbits

Leave a Reply

Kuna noa tegemisse tuli väike paus (nahatööd on pooleli) siis otsustasin vahepeal töökojas ette võtta midagi uut.

Juba ammu oli mul kõrvale pandud ühe vana tooli katkised jalad. Minu mõttekäik nende juures oli, et tegu on tislerikuiva materjaliga, mida saab uuest taaskasutada. Nüüd see siis juhtuski.

Kuna järgmine projekt on uuesti raamaturiiul ning eelmine kord oli kehv olemasoleva rööbitsaga kaugemat triipu tõmmata lauale siis sai võetud plaani uus suurem rööbits valmistada.

Algmaterjal

Paralleelsest osast tuli keha ning teisest osast poom. Kusjuures ei saa päris hästi pihta, et mis puuliigiga tegu on. Kask see pole ning mänd ka mitte. Kalduks tamme poole aga puuduvad tammele iseloomulikud kiired. Vana viimistlus igatahes tuli paari höövlilükkega maha ning alt tuli täitsa hea kasutatav puit välja.

Auk sees

Kehale sai siis tehud auk poomi jaoks. Olin küll ettevaatlik aga ühest küljest suutsin ikka veidi rohkem ära võtta kui oleks pidanud. Algselt – enne võtmekiilu sissepanekut ei olnud tapi tihedus päris see mis soovisin. Aga eks tehes õpib.

 

Võtmekiilu tegin tammest. Oli üks vana põradalaua jääk (Kogu rööbits on üks suur jääk :D), mis sai siis paksusesse hööveldatud.

Märkenoaks kasutasin oma poolelioleva noa putkest ülejäänud juppi mille teritasin ning ajasin siis poomi sisse.

Selliselt ta siis valmis saigi.  Esimesed katsetused märkimisel olid täitsa mõnusad. Eks päris töö käigus saab hiljem aru. Aga vähemalt on taas üks jupp vedelevat materjali väärindatud.

Puust vasar

Leave a Reply

Kui reedel asusin seda tegema oli plaan see ära anda Laurale, et ta saaks sellega oma telgivaiu maha kinni lüüa. Aga kuna töötegemise käigus tulid välja mõned praod siis ei taha ma teisele inimesele jagada. Nii saingi endale töötegemiseks väiksema puust haamri millega peaks olema mõnus peitlit vms lüüa.

Pea tehtud õunapuust ning vars saarest. Kiilu tegin ploomist. Pildil on ta just kaetud 1 kihi linaõliga kuid pärast seda tõstsin ta päikese kätte. Tänu sellele läks puu pronksjamaks. Eks näeb kaua kestab 🙂

Lusikas väikesele piigale

Leave a Reply

Siin siis üks õunapuust tehtud lusikas, mis läks ühele pisikesele piigale ristisete kingituseks.

Kaunistuse L tähe ma lõikasin noaga ja ringide jaoks tegin uue tööriista, mis käsitrelliga töötas. Puuga kontrastseks sain, kui hõõrusin veidi sütt lõigetele.

Viimistletud linaõliga.

IMG_3392 IMG_3387

Tööriistast veel niipalju, et kui tegema hakkasin siis proovisin teha kolme haruga versiooni. Too aga ei töötanud üldse siis murdus keskmine üldse ära. Naljaviluks sai siis korra otsa torgatud käsitrellile ja tuli välja, et see oligi õige lahendus. Pikem haru läheb naaskliga ette tehtud auku ning vaikse keeramisega (2-3 pööret) ongi kuju olemas.

Uus treipink

Leave a Reply

Kuna eelmine rändav treipink osutus eelmise hooaja lõpuks üpriski ebastabiilseks siis sai võetud vastu otsus, et tuleb uus teha.

Novembris käisin siis Jüri metsas (aitäh veelkord!!) ning võtsime maha ühe saare. Kohapeal lõhestasime tüve ning tõin pingijagu materjali koju. Kuna aga muud tegemised tulid ette siis selliselt jäidki need tükid rõdupeale seisma.

DSC_0001

Ühel hetkel aga tuli avastus, et nüüd kohe tuleb ju esimene väliüritus Elav ajalugu 2016 ning seal tahaks ometigi uut pinki katsetada.

Võtsin ennast siis kokku ja asusin toimetama. Kuna oli kiire, siis kõiegist etappidest pilte pole.

20160514_134231

Esimene ülesanne oli laua pind saada suhtleiselt keeruvabaks. Selleks tööks osutus kõige paremaks korphöövel millega pikki kiudu sai ilusad laastud ning üllatavalt väikese vaevaga.

20160514_150158

Seejärel puhastasin kooorest alumise poole. Liimeister oli selles osas suurepärane. Lisaks aitas kaasa ka uus tööpink, sest selliselt sain palgijupi kinnitada peaaegu suvalise nurga alla mugavamaks tööks.

20160515_180500

Keskmise soone lõikamiseks kasutasin seekord elektrilist kettsaagi. Peamiseks põhjuseks kiirus. Kui aeg poleks takka utsitanud, siis oleks ehk raamsaega lõiganud. Kasutasin suurt oherdit, et teha otsadesse augud, mis siis aitasid selle tüki keskelt kätte saada. Polnudki suurt oherdit enne kasutanud. Kuna sellel isendil on kruvi ots veidi kannatada saanud, siis kasutasin väiksemat puuri, et teha juhtauk ette – piisavalt, et kruvi saaks hakata tõmbama. Lihtne see puurimine sellise suure jurakaga pole aga üllatavalt kiire.

Seejärel tuli teha jalgadele augud – need sai samuti oherdiga puuritud. Jalgadeks endiks oli algselt plaanis lõhestada samast saarest uued aga kuna aeg pressis tagant siis vana treipingi eelmisel aastal tehtud jalad kasutusele võetud.

Püstakud tegin saarest. Seekord kasutasin tsentrite tegemisel üht vana ümmargust raudlatti ning parempoolse tein nurga all, nagu on näha Robin Woodi treipingil ning ka paljudel teistel.

Kõik see sai kokku lõpuks esimest korda üritusel.

IMGP9643

Pink töötab mõnusalt. Tal on raskust, mis teeb ta stabiilseks ning parempoolne käänatud tsentri tagant pääseb hästi kausi põhjale ligi. Kindlasti parendus eelmisest versioonist.

Huvilistel on võimalik seda pinki näha juba Tallinna Keskaja päevadel, kus koos teiste huntidega olen Niguliste mäel asju näitamas.

Saag valmis

2 Replies

Eile õhtul lõpetasin siis sae.

Et eelnevad kruvid olid kasutuskõlbmatud otsustasin siis uued teha. Selleks kasutasin kahte M4 mõõdus kruvi millel pead ära võtsin. K-rautast sain pronks lati millest siis dremeli abiga tegin 9mm diameetriga seibid. Kahele neist lõikasin rauasaega kruvikeerajapilud, et oleks võimalik mugavamalt paigaldada. Lõikasin ka kõigile neljale seibile sisekeerme.

Kuna eelnevad augud olid 3mm diameetriga siis puurisin kõikjale uue suurusega augud. Õnneks saeleht väga suurt vastupanu ei osutanud puurimisele.

20160508_141147

Ilma piluta seibid panin vindiga tüki külge lisaks keermele ka EPO-ga, et moodustuks nö kruvi.

Seejärel komplekteerisin kõik jupid. Kuna seibid olid kõrgemad kui käepide siis viilisin need enam vähem samale kõrgusele, et nüüd näeb pilt suht sarnane välja kui originaalis.

Käepidemele kandsin Osmo lõbipaistvat õlivaha, et pind ikka vastu peaks.

Viimaseks etapiks oli teritamine. Praegu ei hakanud uusi hambaid lõikama ning jätsin 11 TPI juurde. Aga ilmselt tulevikus teen tast kuskil 15 TPI sae.

Veel siis nüüd enne ja pärast võrdlus:

20160222_104423(1) 20160512_200156

Vana sae päästmine

Leave a Reply

Juba päris mõnda aega tagasi ostsin osta.ee kaudu endale ühe väiksemat sorti tapisae – miks? küsivad ilmselt mõned teades mu saagide hulka. Kuna minu saeriiulis sellise suurusega saag puudus ja kalasabatapi juures oleks sellisest palju abi ning ilmselt ka sellepärast, et mulle meeldivad vanad tööriistad.

Tundub, et antud isend ei ole olnud kõrgema kategooria tööriist, kuna viimistlus on veidi poolik ning materjalid ei ole nii rikkalikud. Käepidemel on jämeda lihvimise jäljed ning saeselg on terasest mitte pronksist. Kuid üldstiililiselt pakuks, et tegu on 20 sajandi alguses toodetud tööriistaga.

20160222_104423(1)

Eile jõudsin lõpuks selleni, et hakkasin taastamisega peale. Esimesena tuli ära võtta käepide – sest see logises ning sellel oli suur pragu sees. Lisaks jääb see ka ette, kui saelehte puhastama hakkan.

Käepidemes olevad kruvid sain lõpuks välja nii, et puurisin ühelt poolt lahti ning naelaga koputasin muu osa välja. Neid enam uuesti kasutada ei saa aga muud moodi ma neid ka lahti ei saanud.

20160428_194655

Pärast käepideme kätte saamist võtsin sae juppideks. ning esimese asjana hakkasin puhastama saelehte. Leht on üpris heas seisukorras. Sügavat roostet polnud ning suurem osa tuli WD40 ja kuivmärg liivapaberi (320) + klotsiga ilusti maha.

20160428_194845 20160428_201815

Järgmiseks on plaan leht veidi peenema paberiga üle teha ning siis on aeg saeseljatüki käes.

Uus tööpink

1 Reply

Õnn on saabunud minu õuele või siis töökotta. Sai endale muretsetud korralik tislerilaud. Tegemist on arvatavasti esimese Eesti ajal toodetud lauaga, mis on ~2m pikk ~85 cm kõrge ja külgsuru juurest ~1m lai. Sama tüüpi laudu on eestis päris palj liikvel olnud. Pealmine osa käib ära tõsted (pole kapi külge kinnitatud) ning kapp on külgedega kinnitatud poltide abil. Külgsuru juurest pidin külje maha võtma kapil, et seda töökoja kitsast uksest sisse saada.

Laua eelmine omanik oli Ivan (Joan / Joann) Petuhov, kes olevat olnud üks esimesi jäätisepulga tootjaid Eestis.

Hetkel igatahes kogu töökoda pilla-palla ning ootab korrastamist, kuna uue laua jaoks tuli teha ruumi ning sellega koos kogu töökoda ümber seada. Plaan on lauapind ka kaaphöövliga üle käia, et vanad värvi ja muu möga jäägid pealt maha saada. Siis ei määri uut puhast puitu ära.

Aitäh Tarmole müümise eest, Priidule transpordi abi eest ning Riivole tõste ning seltsi eest pikal sõidul.

Kirvevars versioon 3

Leave a Reply

Eelmine kirvevars lõpetas lepingu Tallinna Keskaja Päevade esimesel päeval. Silma seest murdus puu lihtsalt katki. Kuna kirves siiski on tarvilik vara siis tuli talle uus meisterdada.

Nüüdne vars on tehtud väga kaua kuivanud (üle 10 aasta) saarest . Lõhestasin paku ning ühest sektorist ma siis liimeistri, noa ja teise kirvega ta välja voolisin. Loodan, et nüüd jääb kauem kestma.

Laupäeval on Kiruvere muinaslaager. Seal läheb kirves uuesti käiku.

Uued luisud

1 Reply

Olen siiani kasutanud DMT teemantluiskude komplekti, kui oma peamist teritusmeediumi. Aga kuna kõige jämedam seal hakkas ära kuluma siis tuli leida asendus. Läksin seekord seda teed, et võtsin Amazonist EzLap topelt luisu. Ühelpool siis 150 ja teisel pool 600.

150 sai valikuks just oma kiire metalli eemaldamise võimekuse pärast. Kuna ma ostan oma tööriistu enamasti järelturult siis tuleb tihti tegeleda tera nurkade uuendamise/parandamisega. Lisaks on tihti ka täkkeid ja muid “üllatusi”. See jämedus peaks aitama aega kokku hoida. Kuna hinna poolest oli mõistlikum võtta topeltluisk kui lihtsalt üks 150-ne siis 600 on lihtsalt boonus. Lisaks on selline kombinatsioon päris hea kaasa võtta.

Teiseks tooteks on 600-ne teemantviil millega ma saan lõpuks mõistlikult teritada treikonkse. See siis ka ExLap toode.

Uus kirves

Leave a Reply

Peaaegu aasta tagasi sai Karmoga (tuntud ka kui Karmus) räägitud ideest uus kirves, kui ta reisiva ääsi peal nägin rippumas ühte ilusat näidist.

Mõeldud tehtud ning nüüd jõudsin lõpuks varre taha panna oma esimesele päris minule tehtud kirvele. Kirvepea löödud siis Karmo ja Eidise poolt.

DSC_0417 DSC_0418

Tegemist on väiksema mõõdulise ühepoolse teritusega kirvega. Varre tegin kuivast kasehalust, mis oli mõnusa kurviga. Voolimiseks kasutasin kirvest ning nuga. Ilmselt peaks mõned kohad veel üle käima, et oleks veel siledam. Kärsitus sai võitu ja tahtsin juba uut mänguasja katsetada.

Kui nüüd lõpuni aus olla siis see vars on sellel kirvel nr 2. Esimene võttis kiiresti prao külge ning nii sai teine vars kohe järgi tehtud. Veidi kahju oli ajast aga samas sain uut tööriista katsetada.

Polnud varem kasutanud ühelt poolt teritatud kirvest ning see oli huvitav kogemus. Eriti hästi sobib see kirjves ühe plaani sirgeks tahumisel, kuna sirge külg aitab sellele väga hästi kaasa. Võimalus minna käega tera taha andis võimaluse kasutada kirvest ka kui suurt nuga või liimeistrit olles samal ajal laastu taga mitte küljepeal (nuga) või ees (liimeister). Ja nii saab suht suurt jõudu rakendada.

Need on siis esmamuljed. Suured tänud veelkord seppadele!