Tag Archives: õlivaha

Saag valmis

2 Replies

Eile õhtul lõpetasin siis sae.

Et eelnevad kruvid olid kasutuskõlbmatud otsustasin siis uued teha. Selleks kasutasin kahte M4 mõõdus kruvi millel pead ära võtsin. K-rautast sain pronks lati millest siis dremeli abiga tegin 9mm diameetriga seibid. Kahele neist lõikasin rauasaega kruvikeerajapilud, et oleks võimalik mugavamalt paigaldada. Lõikasin ka kõigile neljale seibile sisekeerme.

Kuna eelnevad augud olid 3mm diameetriga siis puurisin kõikjale uue suurusega augud. Õnneks saeleht väga suurt vastupanu ei osutanud puurimisele.

20160508_141147

Ilma piluta seibid panin vindiga tüki külge lisaks keermele ka EPO-ga, et moodustuks nö kruvi.

Seejärel komplekteerisin kõik jupid. Kuna seibid olid kõrgemad kui käepide siis viilisin need enam vähem samale kõrgusele, et nüüd näeb pilt suht sarnane välja kui originaalis.

Käepidemele kandsin Osmo lõbipaistvat õlivaha, et pind ikka vastu peaks.

Viimaseks etapiks oli teritamine. Praegu ei hakanud uusi hambaid lõikama ning jätsin 11 TPI juurde. Aga ilmselt tulevikus teen tast kuskil 15 TPI sae.

Veel siis nüüd enne ja pärast võrdlus:

20160222_104423(1) 20160512_200156

Kraana

Leave a Reply

Ka seeaasta mõtlesin, et oleks jõuluvana kingikotti midagi ise teha. Kui eelmine aasta tulid 2 kepphobust siis sellel aastal tuli idee teha kraana.

Kõigepealt asusin mõtlema suurusi ja mõõtude omavahelisi suhted kasutades selleks google SketchUp programmi, mis andis mulle tulemuseks 3D mudeli. kraana

Selle sain omakorda kantida üle Layouts nimelisse programmi mis tuleb ScetchUp Pro versiooniga kaasa (trial omaga ka). See võimaldas koostada täpsed plaanid ning need välja trükkida. See vähendas võimalust, et juppide suurused väga varieeruksid ning igasuguste aukude keskpunktid sai mugavalt ära märkida.

plaani laotatud

Paberist lõikasin “tükid” välja ning liimisin liimipulga abil otse vineerile. Selliselt fikseerides ei olnud kartust, et jooned ära kaoks.

Edasi oli juba harjumuslik sae-höövelda-puuri tants. Et servad jääksid 90 kraadi alla kasutasin hööveldus rakist mida inglise keeles nimetatakse shooting board. Kuidas ühte teha seletab Paul Sellers siin seerias. Mul küll samasugune pole aga põhimõte on sama.

Kraanarataste jaoks kasutasin 5cm diameetriga augusaagi. Esialgu märkisin ringid vineerile ning puurisin oksapuuriga väikesed süvendid ette (hiljem seda teha on palju ebameeldivam nagu ma esimeste rataste puhul tõdesin) ning siis saagisin rattad välja. Süvend keskel andis laheda velje mulje. Samamoodi sain ka vintsirattad.

DSC_0016

Kui kõik jupid käes siis kasutasin kaaplehte ning liivapaberit, et kõikidelt detailidelt pinnud ning karedad ääred eemaldada ning valmistada ette pinnakatte pealekandmiseks. Viimistlemiseks kasutasi Osmo õlivahasi: läbipaistevat ning eebeni karva toonivat.

DSC_0017

Igalpool olid mul kasutuse M6 sisekuuskantmuhvid. Nende sile väilspind võimaldas mugavalt rattaid ning kraananoolt keerama panna. Keermeosa lõikasin M6 keermelatist niipalju kui parajasti vaja oli. Rataste juures kasutasin veel ka tapimutrit vastuseks. Lisaks oli kasutusel 12mm diameetriga ümarliist millest võtsin jupid kraananoole otsa jaoks ning vintsi võlliks. Et nööri keerata saaks siis sai auku veidi suuremaks viilitud.

Tulemuseks siis selline kraana mille nool käib üles alla, nööri saab sisse ja välja kerida, nool liigub külgede suunas (ümberringi) ning sõidab ratastel.

IMGP9448

Riiul valmis!

1 Reply

Eile sai lõpetatud minu väga (liiga) pigaajaline projekt raamaturiiul. See on küll esimene 6-st mis kunagi valmis peab saama.

Kõige viimaseks ehituslikuks sammuks oli panna riiulile tagasein. Selleks sai ostetud K-Rautast vineer. Kinnituseks valisin naelad ning vineeri sisse tegin juhtaugud. Kahjuks läks 2 naela siiski kudagi vale nurgaall, et hakkasid riiuli seina lõhkuma. Püsivat kahjustust siiski ei jäänud – sain naelad välja ning teise nurga all sisse, kuid tolleks hetkeks panin haamri käest ja läksin muid asju tegema – meele tegi mustaks.

Riiul koos

Riiul koos ning ootab viimistlust.

Edasi tuli viimistluse osa. Nagu eelnevalt räägitud siis otsustasime, et riiul võiks olla toonitud tammekarva. Selleks sai ostetud Osmost toonivat õlivaha ning peale läks seda lõpuks 2 kihti. Kihtide vahel siis kasutasin tumepunast karukeelt, et eelmine kiht karestada ning pind ühtlasemaks muuta.

Esimene kiht peal

Esimene kiht peal

Viimase lihvina panin nurkadesse, mis lähevad vastu põrandat, mööblivilti ning saigi riiul oma kohale ning raamatud riiulisse.

IMGP9438 IMGP9442

Kokku võttis see projekt mul aega üle aasta. Eeldan, et järgmine riiul valmib palju kiiremini. Kindlasti on koos riiuli valmimisega suurenenud minu oskused ning kindlasti ka on mu kasutatavate tööriistade valik suurenenud võtame kasvõi töölaua.

Kindlasti oli see hea projekt, millega koos kasvada ning kõige parem meel on selle üle, et see on lõpuks valmis. Nüüd saab südamerahuga muid projekte vahele võtta, mis eelnevalt ootasid selle taga.

Mõõdupuu lõpetatud

Leave a Reply

Selline ta siin nüüd on. Esimesed kasetriibud ka peale mõõdetud.

Pärast eelmist postitust on mõõdupuust üle käidud kaaplehe ja veidi ka liivapaberiga. Siis lisaks on 1 kiht valgeks toonivat Osmo õlivaha. Triibud peale saab markeriga.

Tore lisandus põnni tuppa.

Tagaseina äär

Leave a Reply

Raamaturiiuli jaoks ostsin lõpuks ära ka tagaseina. Selleks sain 6,5mm paksuse vineeri K-Rautast. Tagaseina jaoks tuli siis teha süvend, et kõik jääks tagant äärest ikka tasa.

Selleks märkisin kogu ääre ulatuses vineeri paksuse ning äärte tagaküljele piisava laiusega serva. Edasi on puhas peitli ja ülahöövli töö.

DSC_0520 DSC_0521

Esimene “ring” peitliga kogu sügavust ei suutnud võtta. Nii tuli teha teine ring veel ning hiljem siis ülahöövliga timmida täiesti tasaseks. Ilmselt saaks seda kõikke teha ka höövliga. Kuid kuna serv on nö. lõpetatud (mitte ei lähe kogu pikkuses) siis oleks vaja teistsugust höövlit, kus nina osa puudub (näiteks http://www.traditionalwoodworker.com/Stop-Rabbet-Chisel-Plane-by-EC-Emmerich/productinfo/535-5858/) aga hetkel sellist höövlit pole. Mingil hetkel on plaan selline endale teha aga hetkel saab ka teise peitli metoodikaga.

Ääre viimistlemise peale ma just palju aega ei kuluta – see jääb vineeri taha peitu. Peamine on, et servad on ilusti siledad ning ei ole pinde välja tulnud.

Muretsetud on ka viimistlusvahendid. Otsustasime, et riiull tuleb tamme tooni ning selleks leidsime Osmo õlivahade seast meeldiva versiooni. Hetkel teen katsetükile proove, et kui mitu kihti jne. Peaks veel mainima, et Osmo klienditeenindus jättis taaskord väga meeldiva mulje.

Tume täkk

Leave a Reply

Vahepeal on minu töökojast välja jooksnud (veerenud) veel üks täkk (äki mära??). Puitosa siis minu poolt. Lõngatöö ning viimane kokkupanek Liisa poolt.

20150201_152355 20150201_152454

Seekordne sai endale ka külge kepi millega lelu kasutaja saab seda enda ees lükata. Lisaks sai sellel rattad paremini. Nimelt treisin need jällegi puurpingiga aga kasutasin pinki kõige kiiremas seades. Hoopis teine tera oli 🙂

Viimistletud värviva õlivahaga ning ka mittevärviva vahaga (Osmo).

Väike ratastel puuhobune

1 Reply

Kuna kõik väikesed sugulased ei olnud veel kepphobuse vanuses mõtlesime neile välja midagi muud. Aga, et jätkata teemas tuli ka neile pisike hobune.

Esiteks otsisin internetist pildi mille võtta aluseks hobuse keha jaoks. Selle sain ühest käsitööblogist:  http://nuno-runo.blogspot.com/2010/04/zebra.html. See, et tegemist on sebraga ei ole nii tähtis. Sealse pildi siis suurendasin GIMP-i kasutades õigesse suurusesse ning edasi oli ainult printimise ja lõikamise vaev.DSC_0361

Keha tegin paksust kasevineerist, mis mul kunagi riiulite tegemisest järele jäi (ostetud vimeerimaailmast). Kasutades vineerisaagi (inglise keeles coping saw) lõiksin peamise kuju välja.

DSC_0363  DSC_0364

Edasi silusin ääred lamedaks ja ühtlaseks kasutades dremeli ümmargust lihvimis otsa. Käisin hiljem üle veel ka käsitsi peenema paberiga.

Et väiksed käed ei saaks pindu siis märkisin pliiatsiga jooned mõlemale poole ääri (nurk oleks sarnane) ning väikeste rasplitega võtsin nurgad maha. Pärast käisin veel erineva kareduse liivapaberitega üle nii vast raspeldatud ääred, kui ka ülejäänud pinnad.

DSC_0366

Iga asi on lahedam, kui see ka sõidab. Nii sai otsustatud, et ka sellel ratsul peavad olema rattad all.

Kuna hetkel ei olnud treipinki kuskilt võtta otsustasin improviseerida ning kasutasin puurpinki päris mitte sihtotstarbelise eesmärgiga. Ettevaatust – see võib olla ohtlik!!

DSC_0371

Kasutades laia peitlit treisin enam vähem ühtlase silindri, millest siis lõikasin rattad. Pildil olev männist eksemplar ei ole see, millest lõpuks ma rattad tegin, kuna suutsin ühe vale liigutusega suure tüki sealt välja lüüa. Tegelikud rattad on kasest (endised lauajala otsad – Taaskasutus!!) Rataste ühendamiseks kasutasin ära katkise vibunoole (taas Taaskasutus!!).

Kui jupid kõik valmis liimisin rattad külge ning viimistlesin Osmo õlivahaga.

Pärast kuivamist sai see ka endale 2mm augud laka ja saba jaoks ja ka 1 silma jaoks.

IMGP8924

Kepphobune – viimistlus, kõrvad ja lakk

Leave a Reply

Pärast silmade liimi kuivamist said veel mõlemad hobused väikese lihvi ning siis viimistlesin nad 3 kihi osmo õlivahaga. Iga kihi vahel kasutasin 00 villa.

Siinkohal tegin ka ühe vea. Tahtsin ühe hbustest teha tumeda ning oli selletarvis olemas isegi tume õlivaha aga olin teinud vea tehes esimese kihi siiski läbipaistva vahaga. Selletõttu ei jäänud enam tume kiht ühtlane vaid pigem selline määrdunud. Kõik tuli uuesti maha lihvida ja viimistlusega uuesti pihta hakata. Lisaks otsutasin jätta hobu läbipaistva kattega.

Järgmiseks said hobused endale laka. Seda tegi päkapik nr 2.

hobu lakk hobu juuksed

Aukudest ajas läbi 4 lõnga ning sidus need sõlmedesse. Selliselt kattis lakk kogu pea.

Kõrvad tegin taimparknahast. Kasulik on hoida alles eelmiste projektide jääke või vigu – praegu oli hea untsuläinud käepideme nahast hobuste kõrvu välja lõigata.

hobu kõrvad hobud kõradega

Lõhe on tarvilik, et need ei oleks lihtsalt lamedad latakad vaid omaks veidi kolmemõõtmelisust. Naelutades neid külge panin servad kohakuti ning see tekitas väikese süvendi. Naeladeks kasutasin mööblinaelu mida sain tööriistamarketist.

Kõrvade naelutusega sai ka projekt läbi. Mõlemad hobud on jõudnud oma sihtkohta ning loodetavasti teenivad nad oma peremehi hästi.