Nüüd kus hakkasin hööveldama käimasoleva raamaturiiuli viimast sisemist riiulit mõtlesin, et peaks protsessi ehk dokumenteerima.
Käimas hetkel on see faas, kus ma hööveldan kõik vajaminevad (kase)lauad õigesse mõõtu. Ostsin ma ju kogu materjali saelauana.
Aga enne kui ma saan kättevõtta höövli lõikan ma laua veidi ülemõõdulisse laiusesse. Pikkus on mul juba nii lõigatud – polnud täispikkuses võimalik ladustada neid laudu muidu. Pikkuses on mul arvestatud ~2cm lõigevaru (vähemalt) mõlemas otsas. See siis selleks, et kui peaks kuivades pragunema vms.
Lõikamiseks kasutan raamsaagi. Laua kinnitan pitskruvidega töölaua külge ning saen enda poole. Olen avastanud, et nii saan ma kõige kiiremini ja kõige täpsemini saetud. Lõigatud serv on kusjuures peaaegu täisnurkne – gravitatsioon hoolitseb selle eest. Saeleht on sellel sael kuskil 8-9 tippu tolli kohta.
Järgmiseks tuleb korphöövli kord. Selle höövli raud on kumera profiiliga, mis võimaldab võtta paksemat laastu. Sellega võtan ma ära suurema hulga üleliigset materjali – laastu paksus üle millimeetri kõige paksemast kohast. (Teise pildi peal on üleval ääres näha neid laaste).
Selles faasis üritan ka välja hööveldada kõik laua ebaühtlused, et pealepandud joonlaual oleks kogu pikkuses kontaktipunktid. Lisaks vaatan, et laud ei ole keerdus (propelleris). Kuna kõik lauad on kuivanud kaardu siis alustan enamasti nii, et teen lamedaks just kühmu osa. Niinimetatud kausi pool on laua peal stabiilsem ning nii on kergem tööd teha.
Kuna minu korphöövel on saksa stiilis ehk üpriski kitsas, siis tuleb sellega veidi ikka vehkida. Hööveldan sellega risti pidi, sest muidu võiksin ma kuskil väga suure kisu tekitada. Kohati (kui kiud lubab) siis kasutan ka diagonaalis hööveldamist.
Enamasti viimaseks höövliks on see Stanley #4 höövel millega siis teen ülejäänud töö. Kõigepealt ristipidi, siis diagonaali ja siis juba pikki lauda. Aga alati tuleb meeles pidada, et tuleb kontrollida ja kontrollida. Eriti kui oksakohad on sees. Kuna mu puit on keskmise hinnaklassist siis on tal palju oksa. Oksakoht ise jääb enamasti väga huvitava mustriga aga teda on paras piin hööveldada.
