Vahepeal on minu töökojast välja jooksnud (veerenud) veel üks täkk (äki mära??). Puitosa siis minu poolt. Lõngatöö ning viimane kokkupanek Liisa poolt.
Seekordne sai endale ka külge kepi millega lelu kasutaja saab seda enda ees lükata. Lisaks sai sellel rattad paremini. Nimelt treisin need jällegi puurpingiga aga kasutasin pinki kõige kiiremas seades. Hoopis teine tera oli 🙂
Viimistletud värviva õlivahaga ning ka mittevärviva vahaga (Osmo).
Kuna kõik väikesed sugulased ei olnud veel kepphobuse vanuses mõtlesime neile välja midagi muud. Aga, et jätkata teemas tuli ka neile pisike hobune.
Esiteks otsisin internetist pildi mille võtta aluseks hobuse keha jaoks. Selle sain ühest käsitööblogist: http://nuno-runo.blogspot.com/2010/04/zebra.html. See, et tegemist on sebraga ei ole nii tähtis. Sealse pildi siis suurendasin GIMP-i kasutades õigesse suurusesse ning edasi oli ainult printimise ja lõikamise vaev.
Keha tegin paksust kasevineerist, mis mul kunagi riiulite tegemisest järele jäi (ostetud vimeerimaailmast). Kasutades vineerisaagi (inglise keeles coping saw) lõiksin peamise kuju välja.
Edasi silusin ääred lamedaks ja ühtlaseks kasutades dremeli ümmargust lihvimis otsa. Käisin hiljem üle veel ka käsitsi peenema paberiga.
Et väiksed käed ei saaks pindu siis märkisin pliiatsiga jooned mõlemale poole ääri (nurk oleks sarnane) ning väikeste rasplitega võtsin nurgad maha. Pärast käisin veel erineva kareduse liivapaberitega üle nii vast raspeldatud ääred, kui ka ülejäänud pinnad.
Iga asi on lahedam, kui see ka sõidab. Nii sai otsustatud, et ka sellel ratsul peavad olema rattad all.
Kuna hetkel ei olnud treipinki kuskilt võtta otsustasin improviseerida ning kasutasin puurpinki päris mitte sihtotstarbelise eesmärgiga. Ettevaatust – see võib olla ohtlik!!
Kasutades laia peitlit treisin enam vähem ühtlase silindri, millest siis lõikasin rattad. Pildil olev männist eksemplar ei ole see, millest lõpuks ma rattad tegin, kuna suutsin ühe vale liigutusega suure tüki sealt välja lüüa. Tegelikud rattad on kasest (endised lauajala otsad – Taaskasutus!!) Rataste ühendamiseks kasutasin ära katkise vibunoole (taas Taaskasutus!!).
Kui jupid kõik valmis liimisin rattad külge ning viimistlesin Osmo õlivahaga.
Pärast kuivamist sai see ka endale 2mm augud laka ja saba jaoks ja ka 1 silma jaoks.
Pärast silmade liimi kuivamist said veel mõlemad hobused väikese lihvi ning siis viimistlesin nad 3 kihi osmo õlivahaga. Iga kihi vahel kasutasin 00 villa.
Siinkohal tegin ka ühe vea. Tahtsin ühe hbustest teha tumeda ning oli selletarvis olemas isegi tume õlivaha aga olin teinud vea tehes esimese kihi siiski läbipaistva vahaga. Selletõttu ei jäänud enam tume kiht ühtlane vaid pigem selline määrdunud. Kõik tuli uuesti maha lihvida ja viimistlusega uuesti pihta hakata. Lisaks otsutasin jätta hobu läbipaistva kattega.
Järgmiseks said hobused endale laka. Seda tegi päkapik nr 2.
Aukudest ajas läbi 4 lõnga ning sidus need sõlmedesse. Selliselt kattis lakk kogu pea.
Kõrvad tegin taimparknahast. Kasulik on hoida alles eelmiste projektide jääke või vigu – praegu oli hea untsuläinud käepideme nahast hobuste kõrvu välja lõigata.
Lõhe on tarvilik, et need ei oleks lihtsalt lamedad latakad vaid omaks veidi kolmemõõtmelisust. Naelutades neid külge panin servad kohakuti ning see tekitas väikese süvendi. Naeladeks kasutasin mööblinaelu mida sain tööriistamarketist.
Kõrvade naelutusega sai ka projekt läbi. Mõlemad hobud on jõudnud oma sihtkohta ning loodetavasti teenivad nad oma peremehi hästi.