Kui Kiruvere muinaslaagris käisin siis oli Triin-Hardi teinud endale laheda laterna, millel oli puuraam ja selle ümber oli tõmmatud forelli nahk. Kui sinna küünal panna siis kumas see ilusti läbi.
Ülal siis üks müüdav versioon. Igatahes tekkis soov endale midagi sarnast teha.
Eile sai siis projekt alguse. Esimene etapp on muretseda kalanahk. Selleks ostsin ühe vikerforelli koos pea ja kõige muuga ning võtsin naha talt maha. Liha läks söömiseks.
Nahk tuli üllatavalt kergelt ja puhtalt maha. Päris kõhuäärde ja seljauime peale jäi liharibasi mida siis plastiklusikaga hiljem maha kraapisin.
Kraapimine oligi järgmine etapp. Koos kraapimisega pesin külmas nõudepesuvahendiga vees naha läbi, kuni see enam ei tundunud ligane näppude vahel. Minu üllatuseks on kala nahk väga vetruv ja vastupidav.
Kui nahk puhas siis panin ta ajalehtede vahele kuivama. Kui täna piilusin siis võis läbi selle juba ajalehte lugeda. Hardi sõnul peab nahk vähemalt nädalake kuivama – siis on korralikult läbi kuivanud. Aga ajalehtede vahel kuivatamisel on ka miinus. Ajaleht on külge kleepunud. Järgmine kord peaks ähk vineerplaadi või mõne muu sellise lameda asja peal seda tegema.