Tag Archives: hööveldamine

Lõikelauahoidja

Võtsin teha ühe projekti, mis ootas juba tükk aega nimekirjas – lõikelaudade hoidja kööki. Tore lühike projekt mille sai teha normaalse ajaga valmis.

Otsustasin ka seda protsessi siis rohkem dokumenteerida.

Alustasin ma ühest kaselaua jupist mis jäi üle raamaturiiulist. Esimese asjana võtsin kirvega maha laua ääred – hoidsin nii suure hulga tööaega kokku. Puusüü liikus lauas täitsa ilusti sirgelt ning pobleeme ei tekkinud.

Siis oli höövlitöö aeg. Võtsin oma tavalise Stanley #4 ning asusin juppi lamedaks tegema. Kuivamise ajal oli see üpris korralikult kaardu tõmmanud, kuid terava rauaga höövli ees polnud see töö väga pikka aega võttev. Ülal pildil on näha ka kaunis kase pinnavirvendus. See avaldub just eriti päras siluhöövliga üle käimist.

Kui olemas on üks lame pind siis on vaja ka ühte lamedat ning 90 kraadi all olevat serva, millest kõikki järgnevaid mõõtmisi teostada.

Kasutades teravat märkkenuga, täisnurkka ja peitlit tegin saele tee ette, et laud saaks oma lõplikud mõõtmed. Pärast otsa saagimist märkisin kogu lauale peale paksuse kasutades rööbitsat ning andsin höövlile valu. Sellega said ka ettevalmistustööd otsa.

Järgmiseks oli vaja teha sooned, mille taha lõikelauad pidama jääksid. Selleks mõõtsin enam vähem vahemaad välja ning noa ja peitli abiga tegin soonehöövlile tee ette.

Kuna seda höövlit varem väga kasutanud ei olnud siis oli seeosa minule kõige huvitavam. Kõik pinnad nüüd supersiledad ei tulnud kuid seda sai hiljem kaaplehega veidi järgi aidata.

Siin siis näha lõplik vorm. HIljem katsin hoidja veel 1 kihi osmo õlivahaga ning panin kahepoolseteibi abil alla libisemisvastase mati jupi, et see töötasapinnal liikuma ei hakkaks. Päris valmis asjast pildi unustasin teha.

Lõppkokkuvõttes oli tore projekt ning tore oli katsetada uusi tehnikaid.

Save

Suur höövlitöö

DSC_0358Eile lõpetasin raamaturiiuli puhtaks hööveldamise ehk esimene suurem töö riiuliga on tehtud. Järgmiseks tuleb mul vahepeal seisnud lauad üle vaadata, et nad ei oleks seismise ajal kaardu tõmmanud ning siis õigesse laiusesse ja pikusesse nad lõigata.

Mis ma selle kuue laua hööveldades õppisin?

Esiteks: terav tööriist on hea tööriist. Kui asusin neid laudu hööveldama siis kasutasin seda sama Stanley #4 höövlit nii nagu ta mul kunagi kätte saadud oli. Loomulikult teritasin ma raua aga ma ei teinud sellele täielikku hooldust. Raua tagumine osa ei olnud lame. Tihti olin mõelnud, et kas tegu on minu oskamatusega või on mu tööriist halb aga no ei saa sellist head ühtlast laastu. Pärast höövliraua taguse lamedaks tegemist muutus laast märgatavalt ning jõudu pidi rakendama hoopis vähem.

Lisaks avastasin, et eelnevalt kasutatud graniitplaadid olid siiski mitte nii lamedad kui ma algselt arvasin. Nüüd kasutan lameda etalonina kahest vanast peeglist kokku liimitud pinda. Tundub, et olin eelnevalt nende graniitplaatidel nii mõnegi asja valesti lihvinud.

Teiseks: tera profiil on tähtis. Olin oma höövliraua nurgad ära lihvinud nagu Paul Sellers oma  videos õpetas. Hööveldades aga jäid ikka pinnale nn höövlirajad. Mõistatasin probleemi üle ning avastasin, et olin seda teinud liiga suure nurga all – soovitud tulemus jäi saamata. Nüüd viimast lauda hööveldades vaatasin selle video uuesti üle ning lihvisin höövlirauanurgad väiksema nurga all. Tulemuseks ilma höövliradadeta pind.

Kolmandaks: kontrolli iga natukese ajatagant. Nii mõnigi kord avastasin, et olin keskendunud laua pikkupidi sirgeks saamisele ja jätnud kontrollimata laiupidi sirguse ja ka keeru. Või näiteks kontrollinud pikkupidi sirgust ainult ühest kohast. Nüüd olen üritanud endale sisse harjutada, et kõiki suundi tuleb kontrollida. Vähendab võimalust, et kuskilt võtab liiga palju või liiga vähe.

Raamaturiiulit tegemas

Nüüd kus hakkasin hööveldama käimasoleva raamaturiiuli viimast sisemist riiulit mõtlesin, et peaks protsessi ehk dokumenteerima.

Käimas hetkel on see faas, kus ma hööveldan kõik vajaminevad (kase)lauad õigesse mõõtu. Ostsin ma ju kogu materjali saelauana.

Aga enne kui ma saan kättevõtta höövli lõikan ma laua veidi ülemõõdulisse laiusesse. Pikkus on mul juba nii lõigatud – polnud täispikkuses võimalik ladustada neid laudu muidu. Pikkuses on mul arvestatud ~2cm lõigevaru (vähemalt) mõlemas otsas. See siis selleks, et kui peaks kuivades pragunema vms.

Lõikamiseks kasutan raamsaagi. Laua kinnitan pitskruvidega töölaua külge ning saen enda poole. Olen avastanud, et nii saan ma kõige kiiremini ja kõige täpsemini saetud. Lõigatud serv on kusjuures peaaegu täisnurkne – gravitatsioon hoolitseb selle eest. Saeleht on sellel sael kuskil 8-9 tippu tolli kohta.

DSC_0343

Järgmiseks tuleb korphöövli kord. Selle höövli raud on kumera profiiliga, mis võimaldab võtta paksemat laastu. Sellega võtan ma ära suurema hulga üleliigset materjali – laastu paksus üle millimeetri kõige paksemast kohast. (Teise pildi peal on üleval ääres näha neid laaste).

Selles faasis üritan ka välja hööveldada kõik laua ebaühtlused, et pealepandud joonlaual oleks kogu pikkuses kontaktipunktid. Lisaks vaatan, et laud ei ole keerdus (propelleris). Kuna kõik lauad on kuivanud kaardu siis alustan enamasti nii, et teen lamedaks just kühmu osa. Niinimetatud kausi pool on laua peal stabiilsem ning nii on kergem tööd teha.

Kuna minu korphöövel on saksa stiilis ehk üpriski kitsas, siis tuleb sellega veidi ikka vehkida. Hööveldan sellega risti pidi, sest muidu võiksin ma kuskil väga suure kisu tekitada. Kohati (kui kiud lubab) siis kasutan ka diagonaalis hööveldamist.

DSC_0346 DSC_0347

Enamasti viimaseks höövliks on see Stanley #4 höövel millega siis teen ülejäänud töö. Kõigepealt ristipidi, siis diagonaali ja siis juba pikki lauda. Aga alati tuleb meeles pidada, et tuleb kontrollida ja kontrollida. Eriti kui oksakohad on sees. Kuna mu puit on keskmise hinnaklassist siis on tal palju oksa. Oksakoht ise jääb enamasti väga huvitava mustriga aga teda on paras piin hööveldada.

DSC_0348