Vahepeal olen suutnud kõik särgi jupid omavahel kokku õmmelda. Nüüd on jäänud vaid servade ja õmbluste mahaõmblemine.
Tundub, et kaelaaauk, mille lõikamist ma kõige rohkem kartsin, tuli seekord täitsa hea. Kindlasti väiksem kui eelmisel särgil.
Lõikasin eile raamaturiiuli jaoks lauda ning tundsin, et kuidagi palju peab vaeva nägema. Siis meenus kuskilt kuuldud jutt, et saelehe õlitamine või siis küünlarasvaga määrimine peaks tegema asja paremaks.
Proovisin siis ka mina. Haarasin küünla ning käisin kogu raamsaelehe mõlemalt poolt üle. Üllatuseks töötas see suurepäraselt. Palju vähem pidi rakendama jõudu ning saetee läks ühtlasemaks.
Eelmises postituses oli juttu kuidas ma puurpingiga tresisin. Siinkohal ka üks näide samal teemal.
Mina kasutasin peitlit rasplite asemel ning puurpingi lõugade vahele läks mul 8mm polt mis oli läbi kogu detaili kinni tõmmatud.
Kuna kõik väikesed sugulased ei olnud veel kepphobuse vanuses mõtlesime neile välja midagi muud. Aga, et jätkata teemas tuli ka neile pisike hobune.
Esiteks otsisin internetist pildi mille võtta aluseks hobuse keha jaoks. Selle sain ühest käsitööblogist: http://nuno-runo.blogspot.com/2010/04/zebra.html. See, et tegemist on sebraga ei ole nii tähtis. Sealse pildi siis suurendasin GIMP-i kasutades õigesse suurusesse ning edasi oli ainult printimise ja lõikamise vaev.
Keha tegin paksust kasevineerist, mis mul kunagi riiulite tegemisest järele jäi (ostetud vimeerimaailmast). Kasutades vineerisaagi (inglise keeles coping saw) lõiksin peamise kuju välja.
Edasi silusin ääred lamedaks ja ühtlaseks kasutades dremeli ümmargust lihvimis otsa. Käisin hiljem üle veel ka käsitsi peenema paberiga.
Et väiksed käed ei saaks pindu siis märkisin pliiatsiga jooned mõlemale poole ääri (nurk oleks sarnane) ning väikeste rasplitega võtsin nurgad maha. Pärast käisin veel erineva kareduse liivapaberitega üle nii vast raspeldatud ääred, kui ka ülejäänud pinnad.
Iga asi on lahedam, kui see ka sõidab. Nii sai otsustatud, et ka sellel ratsul peavad olema rattad all.
Kuna hetkel ei olnud treipinki kuskilt võtta otsustasin improviseerida ning kasutasin puurpinki päris mitte sihtotstarbelise eesmärgiga. Ettevaatust – see võib olla ohtlik!!
Kasutades laia peitlit treisin enam vähem ühtlase silindri, millest siis lõikasin rattad. Pildil olev männist eksemplar ei ole see, millest lõpuks ma rattad tegin, kuna suutsin ühe vale liigutusega suure tüki sealt välja lüüa. Tegelikud rattad on kasest (endised lauajala otsad – Taaskasutus!!) Rataste ühendamiseks kasutasin ära katkise vibunoole (taas Taaskasutus!!).
Kui jupid kõik valmis liimisin rattad külge ning viimistlesin Osmo õlivahaga.
Pärast kuivamist sai see ka endale 2mm augud laka ja saba jaoks ja ka 1 silma jaoks.
Pühade ajal oli võimalik veidi teha ka muud peale söömise. Nii saingi ma oma särgi traageldatud ning ka kaelaaugu lõigatud. Loomulikult selgus, et esialgse hurraaga traageldatud varruka kiil õmblusega valele poole – aga see oli kerge parandus. Muus osas istus särk hästi.
Nüüdseks on ka varrukate kiilud püsivalt kokku õmmeldud. Järgmiseks külgmised kiilud esi- ja tagaosa külge.
Pärast silmade liimi kuivamist said veel mõlemad hobused väikese lihvi ning siis viimistlesin nad 3 kihi osmo õlivahaga. Iga kihi vahel kasutasin 00 villa.
Siinkohal tegin ka ühe vea. Tahtsin ühe hbustest teha tumeda ning oli selletarvis olemas isegi tume õlivaha aga olin teinud vea tehes esimese kihi siiski läbipaistva vahaga. Selletõttu ei jäänud enam tume kiht ühtlane vaid pigem selline määrdunud. Kõik tuli uuesti maha lihvida ja viimistlusega uuesti pihta hakata. Lisaks otsutasin jätta hobu läbipaistva kattega.
Järgmiseks said hobused endale laka. Seda tegi päkapik nr 2.
Aukudest ajas läbi 4 lõnga ning sidus need sõlmedesse. Selliselt kattis lakk kogu pea.
Kõrvad tegin taimparknahast. Kasulik on hoida alles eelmiste projektide jääke või vigu – praegu oli hea untsuläinud käepideme nahast hobuste kõrvu välja lõigata.
Lõhe on tarvilik, et need ei oleks lihtsalt lamedad latakad vaid omaks veidi kolmemõõtmelisust. Naelutades neid külge panin servad kohakuti ning see tekitas väikese süvendi. Naeladeks kasutasin mööblinaelu mida sain tööriistamarketist.
Kõrvade naelutusega sai ka projekt läbi. Mõlemad hobud on jõudnud oma sihtkohta ning loodetavasti teenivad nad oma peremehi hästi.