Monthly Archives: December 2014

Kausid

Toon ka siin näitamiseks välja sellel suvel teivastreipingil (inglise keeles pole lathe) tehtud õunapuust kausid. Need leidsid sellest seeriast endale esimestena tee kingikotti 🙂

kausidVasakpoolse vähim diameeter on 11,5 cm ja parempoolse 12,5 cm. Vähim sellepärast, et treitud on nad märjast puust ning kuivades on nad saanud veidikese loperguse kuju.

Kasutatud on ainult lõiketööriistu – ei mingit liivapaberit. Viimistluseks on külmpressitud linaõli.

kaus2 kauss1

Vasakpoolse kausi teeb veel iseäralikuks selle kuju – polnud sellist veel kunagi proovinud. Kausi seinad on õõnestatud veidi nii, et kausi serv on väiksema ümbermõõduga kui seina suurim ümbermõõt. See andis omapärase kompaktse tulemuse.

Kepphobune – silmad

Kätte on jõudnud aeg, kus saab peadele silmad külge panna.

Esiteks tegin ligilähedase šablooni paberist. See siis selleks, et silmad mõlemal pool pead ikka sarnases kohas oleks. Silmade diameeteriks valisisin 25mm.

Kasutades naasklit märkisin ära keskkohad süvendi puurimiseks. Süvendi enda sügavuseks tuli ~0,5 cm.

Hobude-silmad-1 Hobude-silmad-2

Silmad ise aga otsustasin teha ploomist. Oli üks tükk mul seismas juba üle aasta. Lõikasin sellest ~1cm pikkused seibid ning seejärel märkisin 25mm diameetriga ringid peale. Kasutades selleks vineeri sisse puuritud auku (sama puuriga millega silmaaugud tehtud said).

Tagantjärgi tarkusena võiks öelda, et oleks olnud õigem pärast saagimist ja enne märkimist märgitav pind ühtlaseks lihvida. Praegu jäid mõned ringid tänu sellele lopergused.

Hobude-silmad-3 Hobude-silmad-4

Kasutades saage, lintlihvi ja liivapaberit andsin silmadele lõpliku kuju. Ning panin nad paikka kasutades PVA-d.

Hobude-silmad-5

Mis veel teha:
– viimistlus (õlivaha)
– kõrvad
– lakk

Saenagi

Võtsin lõpuks kätte ja tegin oma raamsaagidele riputuskoha. Selleks kasutasin ühte endist köögikappide sokli liistu. Nagideks sai 20mm pulk millele lõikasin väikese kalde, et väärt saed alla ei kukuks.

sae nagipulk Saed nagis

Nüüd saab paremini põrandat puhastadaja lisaks on tööriistad ilusti turvaliselt omal kohal.

Kepphobune – lakk ja kepp

Jätkame siis endale *khm* lastele uue ratsu ehitamist.

Lõpetasin eile ära ka teise pea – seal oli suur oska koht sees mis mängis vimkasid hööveldades. Kippus kiudu kiskuma ning välimust rikkuma.

Kepphobune_6

Et iga ühel endast lugupidaval hobusel on lakk siis tuleb ka neile see teha. Selleks kasutasin 3mm puidupuuri ning puurpinki. Puurimisaluse panin 40 kraadise nurga alla ning asusin hobu kukalt uuristama. Esimesed augud tegin nö vabakäega ehk siis ilma selle toetava liistuta aga pärast liistu lisamist läks puurimine hoopis libedamalt ja mis tähtis – turvalisemalt. Ei ole siis nii suurt ohtu puuri murdmiseks.

Kokku tegin 8 auku mõlemale poolele. Sealt saab läbitõmmata lõngajuppe mis moodustavadki siis laka.

Kepphobune_7

Käisin pisikese päkapikuga veel poes ning muretsesin 2cm diameetriga pulka, millest saab ratsu keha. Sellejaoks tuli veel puurida auk. Pärast mõningast kaalumist ostustsin, et parim puurimisnurk on risti pealaega.

Puurimiseks Kasutasin suvel muretsetud oksapuuri (inglise keeles forsner bit). Augu tegin sellele poolele, kus algsel klotsil kiilu ära võtsin – nii jääb puidu süü jooksma pikki pead mitte nurga all. Vähemalt mulle tundus see kuidagi loomulikum. Augu sügavust täpselt ei  mõõtnud aga silma järgi jäi ta sinna 2 cm kanti.

Pulga saagisin 65 cm pikkuseks ja nüüd saigi näha esimest korda milline see uhke ratsu hakkab välja nägema.

Kepphobune_8

Mis veel tegemata:
– silmad;
– kõrvad;
– lakk;

Kepphobune – pea

Jõuluvana kingikotti oli vaja täidet nii tuli meile mõte teha kepphobuseid. Jagan siis veidi pildimaterjali mis tehtud.

Kõik algab ~16 x 10 x 5 männi klotsist millel pea vormimiseks ühe kiilu ära lõikasime.

Kepphobune_1

Seejärel saagisime maha nurgad, et oleks kergem hiljem vormida – reegel on ju ikka võta niipalju üleliigset ära kergema vaevaga kui võimalik.

Kepphobune_2

Seejärel veidi hööveldamist ja ongi olemas peamine kuju. Pildil siis näha ka algne klots.

Kepphobune_3

Pärast seda veel veidi vormi höövliga: nina osa veidi vähemaks ning pea tagakülge ka rohkem faasi. Siis rakendasin oma pisikest lintlihvi, et asjale veel ühtlasem välimus tekitada. See on siis valmis kujuga pea.

Kepphobune_4 Kepphobune_5

Räägin mitmuses selles postituses, sest meid oli seekord töökojas mitu:

päkapikud

Ja peenemat näputööd ka.

Lõpuks võtsin kätte ja hakkasin oma uue särgi kallal tegutsema. Riie sai ostetud juba peaaegu aasta tagasi, kuid ei olnud varem mahti (viitsimist) seda juppideks lõigata.

Nüüd siis Tegin sellega algust! Tulemiks on ilmselt samasugune särk kui on mu eelmine – mõõdud ju täpselt samad. Aga värv on sellel heledam. Ilmselt saab olema see nö pidusärk. Teisel on juba igasugused huvitavad toidu, tuha, vere! jms plekid peal. Lisaks on vajadus puhta särgi järele, kui on mitmepäevane laager. Nagu seda on Elav ajalugu või Tallinna keskaja päevad. Särk lahtilõigatuna

Nüüdseks on siis särgil jupid lõigatud (üleval pildil) ning külgmised kiilud ja varrukad traageldatud.Igaks juhuks mainin, et külgmised kiilud on siinpildil valesti. Nende ühinemiskoht esi- ja tagaosaga on mööda diagonaali.

Riie ise ei ole väga ühtlane. Lõim ei taha väga sujuvalt ära tulla. Nimelt olen Zeegu õpetuste järgi tehes alati lõiganud äravõetud lõime järgi. Siis saab kõige sirgema joone. Järgmisel pildid peaks olema lõimest tulnud joon hästi näha.

DSC_0293

 

 

Uus tööriist – kaabitshöövel

kaabitshöövel

Tegemist siis kaaphöövliga (inglise keeles Scraper plane) Stanley #80 ning soetatud ebayst.

Miks seda vaja läheb? Vajadus tekkis kuna mu riiuliprojektil kasutusel olev materjal ei ole A klassi oma. See tähendab, et tal on sees oksakohad. See omakorda tähendab aga peavalu hööveldamisel.

Kui höövliraud läheb puidukiu alla siis võib ta sealt välja tõmmata päris suure tüki, rikkudes sellega pinna välimuse. Selle tööriista puhul on aga tegu väikese (mikroskoopilise?) konksuga, mis terale moodustatakse. See ei roni aga kiu alla ning sellega saab problemaatilisi piirkondi mugavamalt silendada.

Minu oskused selle teritusel ei ole veel nii suured, et suudaks saada samahead tulemust kui höövliga aga teoorias on see võimalik. Ilmselt tuleb mingi hetk muretseda endale ka parem kõvasulamist teritusvarras (inglise keeles burnisher) millega seda konksu moodustada aga hetkel töötas parimalt pika otsaga näpitsate välimine äär.

Tere

Tere tulemast uuele sprot.pri.ee versioonile!

Mis siis siin uut on? Kui mu eelmine blogi oli väga fotopõhine siis see tuleb nüüd segu kõigest, mida ma teen – siit ka blogi nimi: “Kala teeb”.

Millest siin juttu saab olema?
Peamiselt on plaan jagada oma kogemusi ning avastusi käsitöö valdkonnas. Olen viimasel ajal päris palju tegelenud puutööga ning oma avastusi ning kogemusi oleks ju tore jagada. Uued töövõtted, tööriistad – ja ka weebilehed.

Kindlasti hakkab olema siin ka lihtsalt pilte – fotopisik ei ole minust jäädavalt kadunud. Mõlgutan mõtteid ka oma eelmise blogi siia migreerimisest – aga see on päris suur hulk tööd, et eks näeb. Kindlasti annan sellest teada.