Category Archives: Tööriist

Puust vasar

Kui reedel asusin seda tegema oli plaan see ära anda Laurale, et ta saaks sellega oma telgivaiu maha kinni lüüa. Aga kuna töötegemise käigus tulid välja mõned praod siis ei taha ma teisele inimesele jagada. Nii saingi endale töötegemiseks väiksema puust haamri millega peaks olema mõnus peitlit vms lüüa.

Pea tehtud õunapuust ning vars saarest. Kiilu tegin ploomist. Pildil on ta just kaetud 1 kihi linaõliga kuid pärast seda tõstsin ta päikese kätte. Tänu sellele läks puu pronksjamaks. Eks näeb kaua kestab 🙂

Lusikas väikesele piigale

Siin siis üks õunapuust tehtud lusikas, mis läks ühele pisikesele piigale ristisete kingituseks.

Kaunistuse L tähe ma lõikasin noaga ja ringide jaoks tegin uue tööriista, mis käsitrelliga töötas. Puuga kontrastseks sain, kui hõõrusin veidi sütt lõigetele.

Viimistletud linaõliga.

IMG_3392 IMG_3387

Tööriistast veel niipalju, et kui tegema hakkasin siis proovisin teha kolme haruga versiooni. Too aga ei töötanud üldse siis murdus keskmine üldse ära. Naljaviluks sai siis korra otsa torgatud käsitrellile ja tuli välja, et see oligi õige lahendus. Pikem haru läheb naaskliga ette tehtud auku ning vaikse keeramisega (2-3 pööret) ongi kuju olemas.

Uus treipink

Kuna eelmine rändav treipink osutus eelmise hooaja lõpuks üpriski ebastabiilseks siis sai võetud vastu otsus, et tuleb uus teha.

Novembris käisin siis Jüri metsas (aitäh veelkord!!) ning võtsime maha ühe saare. Kohapeal lõhestasime tüve ning tõin pingijagu materjali koju. Kuna aga muud tegemised tulid ette siis selliselt jäidki need tükid rõdupeale seisma.

DSC_0001

Ühel hetkel aga tuli avastus, et nüüd kohe tuleb ju esimene väliüritus Elav ajalugu 2016 ning seal tahaks ometigi uut pinki katsetada.

Võtsin ennast siis kokku ja asusin toimetama. Kuna oli kiire, siis kõiegist etappidest pilte pole.

20160514_134231

Esimene ülesanne oli laua pind saada suhtleiselt keeruvabaks. Selleks tööks osutus kõige paremaks korphöövel millega pikki kiudu sai ilusad laastud ning üllatavalt väikese vaevaga.

20160514_150158

Seejärel puhastasin kooorest alumise poole. Liimeister oli selles osas suurepärane. Lisaks aitas kaasa ka uus tööpink, sest selliselt sain palgijupi kinnitada peaaegu suvalise nurga alla mugavamaks tööks.

20160515_180500

Keskmise soone lõikamiseks kasutasin seekord elektrilist kettsaagi. Peamiseks põhjuseks kiirus. Kui aeg poleks takka utsitanud, siis oleks ehk raamsaega lõiganud. Kasutasin suurt oherdit, et teha otsadesse augud, mis siis aitasid selle tüki keskelt kätte saada. Polnudki suurt oherdit enne kasutanud. Kuna sellel isendil on kruvi ots veidi kannatada saanud, siis kasutasin väiksemat puuri, et teha juhtauk ette – piisavalt, et kruvi saaks hakata tõmbama. Lihtne see puurimine sellise suure jurakaga pole aga üllatavalt kiire.

Seejärel tuli teha jalgadele augud – need sai samuti oherdiga puuritud. Jalgadeks endiks oli algselt plaanis lõhestada samast saarest uued aga kuna aeg pressis tagant siis vana treipingi eelmisel aastal tehtud jalad kasutusele võetud.

Püstakud tegin saarest. Seekord kasutasin tsentrite tegemisel üht vana ümmargust raudlatti ning parempoolse tein nurga all, nagu on näha Robin Woodi treipingil ning ka paljudel teistel.

Kõik see sai kokku lõpuks esimest korda üritusel.

IMGP9643

Pink töötab mõnusalt. Tal on raskust, mis teeb ta stabiilseks ning parempoolne käänatud tsentri tagant pääseb hästi kausi põhjale ligi. Kindlasti parendus eelmisest versioonist.

Huvilistel on võimalik seda pinki näha juba Tallinna Keskaja päevadel, kus koos teiste huntidega olen Niguliste mäel asju näitamas.

Saag valmis

Eile õhtul lõpetasin siis sae.

Et eelnevad kruvid olid kasutuskõlbmatud otsustasin siis uued teha. Selleks kasutasin kahte M4 mõõdus kruvi millel pead ära võtsin. K-rautast sain pronks lati millest siis dremeli abiga tegin 9mm diameetriga seibid. Kahele neist lõikasin rauasaega kruvikeerajapilud, et oleks võimalik mugavamalt paigaldada. Lõikasin ka kõigile neljale seibile sisekeerme.

Kuna eelnevad augud olid 3mm diameetriga siis puurisin kõikjale uue suurusega augud. Õnneks saeleht väga suurt vastupanu ei osutanud puurimisele.

20160508_141147

Ilma piluta seibid panin vindiga tüki külge lisaks keermele ka EPO-ga, et moodustuks nö kruvi.

Seejärel komplekteerisin kõik jupid. Kuna seibid olid kõrgemad kui käepide siis viilisin need enam vähem samale kõrgusele, et nüüd näeb pilt suht sarnane välja kui originaalis.

Käepidemele kandsin Osmo lõbipaistvat õlivaha, et pind ikka vastu peaks.

Viimaseks etapiks oli teritamine. Praegu ei hakanud uusi hambaid lõikama ning jätsin 11 TPI juurde. Aga ilmselt tulevikus teen tast kuskil 15 TPI sae.

Veel siis nüüd enne ja pärast võrdlus:

20160222_104423(1) 20160512_200156

Vana sae päästmine

Juba päris mõnda aega tagasi ostsin osta.ee kaudu endale ühe väiksemat sorti tapisae – miks? küsivad ilmselt mõned teades mu saagide hulka. Kuna minu saeriiulis sellise suurusega saag puudus ja kalasabatapi juures oleks sellisest palju abi ning ilmselt ka sellepärast, et mulle meeldivad vanad tööriistad.

Tundub, et antud isend ei ole olnud kõrgema kategooria tööriist, kuna viimistlus on veidi poolik ning materjalid ei ole nii rikkalikud. Käepidemel on jämeda lihvimise jäljed ning saeselg on terasest mitte pronksist. Kuid üldstiililiselt pakuks, et tegu on 20 sajandi alguses toodetud tööriistaga.

20160222_104423(1)

Eile jõudsin lõpuks selleni, et hakkasin taastamisega peale. Esimesena tuli ära võtta käepide – sest see logises ning sellel oli suur pragu sees. Lisaks jääb see ka ette, kui saelehte puhastama hakkan.

Käepidemes olevad kruvid sain lõpuks välja nii, et puurisin ühelt poolt lahti ning naelaga koputasin muu osa välja. Neid enam uuesti kasutada ei saa aga muud moodi ma neid ka lahti ei saanud.

20160428_194655

Pärast käepideme kätte saamist võtsin sae juppideks. ning esimese asjana hakkasin puhastama saelehte. Leht on üpris heas seisukorras. Sügavat roostet polnud ning suurem osa tuli WD40 ja kuivmärg liivapaberi (320) + klotsiga ilusti maha.

20160428_194845 20160428_201815

Järgmiseks on plaan leht veidi peenema paberiga üle teha ning siis on aeg saeseljatüki käes.

Uus tööpink

Õnn on saabunud minu õuele või siis töökotta. Sai endale muretsetud korralik tislerilaud. Tegemist on arvatavasti esimese Eesti ajal toodetud lauaga, mis on ~2m pikk ~85 cm kõrge ja külgsuru juurest ~1m lai. Sama tüüpi laudu on eestis päris palj liikvel olnud. Pealmine osa käib ära tõsted (pole kapi külge kinnitatud) ning kapp on külgedega kinnitatud poltide abil. Külgsuru juurest pidin külje maha võtma kapil, et seda töökoja kitsast uksest sisse saada.

Laua eelmine omanik oli Ivan (Joan / Joann) Petuhov, kes olevat olnud üks esimesi jäätisepulga tootjaid Eestis.

Hetkel igatahes kogu töökoda pilla-palla ning ootab korrastamist, kuna uue laua jaoks tuli teha ruumi ning sellega koos kogu töökoda ümber seada. Plaan on lauapind ka kaaphöövliga üle käia, et vanad värvi ja muu möga jäägid pealt maha saada. Siis ei määri uut puhast puitu ära.

Aitäh Tarmole müümise eest, Priidule transpordi abi eest ning Riivole tõste ning seltsi eest pikal sõidul.

Kirvevars versioon 3

Eelmine kirvevars lõpetas lepingu Tallinna Keskaja Päevade esimesel päeval. Silma seest murdus puu lihtsalt katki. Kuna kirves siiski on tarvilik vara siis tuli talle uus meisterdada.

Nüüdne vars on tehtud väga kaua kuivanud (üle 10 aasta) saarest . Lõhestasin paku ning ühest sektorist ma siis liimeistri, noa ja teise kirvega ta välja voolisin. Loodan, et nüüd jääb kauem kestma.

Laupäeval on Kiruvere muinaslaager. Seal läheb kirves uuesti käiku.

Uued luisud

Olen siiani kasutanud DMT teemantluiskude komplekti, kui oma peamist teritusmeediumi. Aga kuna kõige jämedam seal hakkas ära kuluma siis tuli leida asendus. Läksin seekord seda teed, et võtsin Amazonist EzLap topelt luisu. Ühelpool siis 150 ja teisel pool 600.

150 sai valikuks just oma kiire metalli eemaldamise võimekuse pärast. Kuna ma ostan oma tööriistu enamasti järelturult siis tuleb tihti tegeleda tera nurkade uuendamise/parandamisega. Lisaks on tihti ka täkkeid ja muid “üllatusi”. See jämedus peaks aitama aega kokku hoida. Kuna hinna poolest oli mõistlikum võtta topeltluisk kui lihtsalt üks 150-ne siis 600 on lihtsalt boonus. Lisaks on selline kombinatsioon päris hea kaasa võtta.

Teiseks tooteks on 600-ne teemantviil millega ma saan lõpuks mõistlikult teritada treikonkse. See siis ka ExLap toode.

Uus kirves

Peaaegu aasta tagasi sai Karmoga (tuntud ka kui Karmus) räägitud ideest uus kirves, kui ta reisiva ääsi peal nägin rippumas ühte ilusat näidist.

Mõeldud tehtud ning nüüd jõudsin lõpuks varre taha panna oma esimesele päris minule tehtud kirvele. Kirvepea löödud siis Karmo ja Eidise poolt.

DSC_0417 DSC_0418

Tegemist on väiksema mõõdulise ühepoolse teritusega kirvega. Varre tegin kuivast kasehalust, mis oli mõnusa kurviga. Voolimiseks kasutasin kirvest ning nuga. Ilmselt peaks mõned kohad veel üle käima, et oleks veel siledam. Kärsitus sai võitu ja tahtsin juba uut mänguasja katsetada.

Kui nüüd lõpuni aus olla siis see vars on sellel kirvel nr 2. Esimene võttis kiiresti prao külge ning nii sai teine vars kohe järgi tehtud. Veidi kahju oli ajast aga samas sain uut tööriista katsetada.

Polnud varem kasutanud ühelt poolt teritatud kirvest ning see oli huvitav kogemus. Eriti hästi sobib see kirjves ühe plaani sirgeks tahumisel, kuna sirge külg aitab sellele väga hästi kaasa. Võimalus minna käega tera taha andis võimaluse kasutada kirvest ka kui suurt nuga või liimeistrit olles samal ajal laastu taga mitte küljepeal (nuga) või ees (liimeister). Ja nii saab suht suurt jõudu rakendada.

Need on siis esmamuljed. Suured tänud veelkord seppadele!

Raamaturiiulit tegemas

Nüüd kus hakkasin hööveldama käimasoleva raamaturiiuli viimast sisemist riiulit mõtlesin, et peaks protsessi ehk dokumenteerima.

Käimas hetkel on see faas, kus ma hööveldan kõik vajaminevad (kase)lauad õigesse mõõtu. Ostsin ma ju kogu materjali saelauana.

Aga enne kui ma saan kättevõtta höövli lõikan ma laua veidi ülemõõdulisse laiusesse. Pikkus on mul juba nii lõigatud – polnud täispikkuses võimalik ladustada neid laudu muidu. Pikkuses on mul arvestatud ~2cm lõigevaru (vähemalt) mõlemas otsas. See siis selleks, et kui peaks kuivades pragunema vms.

Lõikamiseks kasutan raamsaagi. Laua kinnitan pitskruvidega töölaua külge ning saen enda poole. Olen avastanud, et nii saan ma kõige kiiremini ja kõige täpsemini saetud. Lõigatud serv on kusjuures peaaegu täisnurkne – gravitatsioon hoolitseb selle eest. Saeleht on sellel sael kuskil 8-9 tippu tolli kohta.

DSC_0343

Järgmiseks tuleb korphöövli kord. Selle höövli raud on kumera profiiliga, mis võimaldab võtta paksemat laastu. Sellega võtan ma ära suurema hulga üleliigset materjali – laastu paksus üle millimeetri kõige paksemast kohast. (Teise pildi peal on üleval ääres näha neid laaste).

Selles faasis üritan ka välja hööveldada kõik laua ebaühtlused, et pealepandud joonlaual oleks kogu pikkuses kontaktipunktid. Lisaks vaatan, et laud ei ole keerdus (propelleris). Kuna kõik lauad on kuivanud kaardu siis alustan enamasti nii, et teen lamedaks just kühmu osa. Niinimetatud kausi pool on laua peal stabiilsem ning nii on kergem tööd teha.

Kuna minu korphöövel on saksa stiilis ehk üpriski kitsas, siis tuleb sellega veidi ikka vehkida. Hööveldan sellega risti pidi, sest muidu võiksin ma kuskil väga suure kisu tekitada. Kohati (kui kiud lubab) siis kasutan ka diagonaalis hööveldamist.

DSC_0346 DSC_0347

Enamasti viimaseks höövliks on see Stanley #4 höövel millega siis teen ülejäänud töö. Kõigepealt ristipidi, siis diagonaali ja siis juba pikki lauda. Aga alati tuleb meeles pidada, et tuleb kontrollida ja kontrollida. Eriti kui oksakohad on sees. Kuna mu puit on keskmise hinnaklassist siis on tal palju oksa. Oksakoht ise jääb enamasti väga huvitava mustriga aga teda on paras piin hööveldada.

DSC_0348