Category Archives: Raamaturiiul

Raamaturiiul #2 kokkuvõte

Oleks paslik ka siia kirjutada projekti lõpust. Nimelt sai raamaturiiul nr 2 valmis – see küll juba detsembri keskel.

Kui projekti alguses mõtlesin, et see nüüd läheb küll kiiremini siis fakt on see, et ei läinud. Ikka tekkisid pikad töökoja pausid vahele. Või siis oli vaja teha mingeid muid asju ning see projekt seisis. Samas ei saa ka kurta – hööveldus ja üleüldine viimistlustase on sellel riiulil parem kui eelmisel.

Riiul oma kasutuskohas – veel ilma raamatuteta

Riiul on nüüd eelmise otsas ning ta on ka “french cleat” süsteemiga seina külge kinnitatud, et väikesed (või enam mitte nii väikesed) käed seda kogemata ümber ei tõmbaks.

Selle riiuli tulekuga saime lõpuks oma raamatud kastidest välja ning riiulitele. Küll mitmes reas ja veidi ka hunnikus aga siiski väljas.

Riiul valmis!

Eile sai lõpetatud minu väga (liiga) pigaajaline projekt raamaturiiul. See on küll esimene 6-st mis kunagi valmis peab saama.

Kõige viimaseks ehituslikuks sammuks oli panna riiulile tagasein. Selleks sai ostetud K-Rautast vineer. Kinnituseks valisin naelad ning vineeri sisse tegin juhtaugud. Kahjuks läks 2 naela siiski kudagi vale nurgaall, et hakkasid riiuli seina lõhkuma. Püsivat kahjustust siiski ei jäänud – sain naelad välja ning teise nurga all sisse, kuid tolleks hetkeks panin haamri käest ja läksin muid asju tegema – meele tegi mustaks.

Riiul koos

Riiul koos ning ootab viimistlust.

Edasi tuli viimistluse osa. Nagu eelnevalt räägitud siis otsustasime, et riiul võiks olla toonitud tammekarva. Selleks sai ostetud Osmost toonivat õlivaha ning peale läks seda lõpuks 2 kihti. Kihtide vahel siis kasutasin tumepunast karukeelt, et eelmine kiht karestada ning pind ühtlasemaks muuta.

Esimene kiht peal

Esimene kiht peal

Viimase lihvina panin nurkadesse, mis lähevad vastu põrandat, mööblivilti ning saigi riiul oma kohale ning raamatud riiulisse.

IMGP9438 IMGP9442

Kokku võttis see projekt mul aega üle aasta. Eeldan, et järgmine riiul valmib palju kiiremini. Kindlasti on koos riiuli valmimisega suurenenud minu oskused ning kindlasti ka on mu kasutatavate tööriistade valik suurenenud võtame kasvõi töölaua.

Kindlasti oli see hea projekt, millega koos kasvada ning kõige parem meel on selle üle, et see on lõpuks valmis. Nüüd saab südamerahuga muid projekte vahele võtta, mis eelnevalt ootasid selle taga.

Tagaseina äär

Raamaturiiuli jaoks ostsin lõpuks ära ka tagaseina. Selleks sain 6,5mm paksuse vineeri K-Rautast. Tagaseina jaoks tuli siis teha süvend, et kõik jääks tagant äärest ikka tasa.

Selleks märkisin kogu ääre ulatuses vineeri paksuse ning äärte tagaküljele piisava laiusega serva. Edasi on puhas peitli ja ülahöövli töö.

DSC_0520 DSC_0521

Esimene “ring” peitliga kogu sügavust ei suutnud võtta. Nii tuli teha teine ring veel ning hiljem siis ülahöövliga timmida täiesti tasaseks. Ilmselt saaks seda kõikke teha ka höövliga. Kuid kuna serv on nö. lõpetatud (mitte ei lähe kogu pikkuses) siis oleks vaja teistsugust höövlit, kus nina osa puudub (näiteks http://www.traditionalwoodworker.com/Stop-Rabbet-Chisel-Plane-by-EC-Emmerich/productinfo/535-5858/) aga hetkel sellist höövlit pole. Mingil hetkel on plaan selline endale teha aga hetkel saab ka teise peitli metoodikaga.

Ääre viimistlemise peale ma just palju aega ei kuluta – see jääb vineeri taha peitu. Peamine on, et servad on ilusti siledad ning ei ole pinde välja tulnud.

Muretsetud on ka viimistlusvahendid. Otsustasime, et riiull tuleb tamme tooni ning selleks leidsime Osmo õlivahade seast meeldiva versiooni. Hetkel teen katsetükile proove, et kui mitu kihti jne. Peaks veel mainima, et Osmo klienditeenindus jättis taaskord väga meeldiva mulje.

Vaheriiulid

Nüüd olen jõudnud riiuliga niikaugele, et vaheriiulitele tuli teha vahed seintesse. Selleks kasutasin peitleid ja ülahöövlit (inglise keeles router plane).

Riiulil on mul lõigatud keeled, mille lõikasin veidi lühemaks, et kui riiul sees on ei jääks seinas olevat vagu näha. Pildil siiss nr 2 riiul mis ootab oma vagusi.

DSC_0483

Esimese asjana märkisin kõrgused mõlemale seinale ning siis keele paksuse. Pärast seda tõmbasin noaga piirjooned ning hakkasin üleliigset eemaldama. Ikka noaga/peitliga kiud külgedelt lahti ja siis peitliga puit välja.

DSC_0478

Päris põhjas kasutasin ka ülahöövlit. Sellega saab õõnsuse põhja täpselt ühesügavuseks teha.

DSC_0480 DSC_0481

Lõpptulemusena on üks riiul paigas ning üks veel teha.

DSC_0482

Raamaturiiuli nurgad tapitud

Lõpuks jõudsin raamaturiiuliga niikaugele, et kõik neli nurka on saanud endale kalasabatapid. Eimesel pildil siis näha, missuguse mustri ma välja mõtlesin. Pildil siis nurk höövliga veel ülekäimata

IMGP9194

Siin siis näha ka riiul nii nagu ta hakkab olema. Puudu on veel 2 vaheriiulit, mis on praegu laiusesse ja pikkusesse lõigatud. Plaanis on külgseinatesse teha libiseva tapiga liides nende jaoks.

Suur höövlitöö

DSC_0358Eile lõpetasin raamaturiiuli puhtaks hööveldamise ehk esimene suurem töö riiuliga on tehtud. Järgmiseks tuleb mul vahepeal seisnud lauad üle vaadata, et nad ei oleks seismise ajal kaardu tõmmanud ning siis õigesse laiusesse ja pikusesse nad lõigata.

Mis ma selle kuue laua hööveldades õppisin?

Esiteks: terav tööriist on hea tööriist. Kui asusin neid laudu hööveldama siis kasutasin seda sama Stanley #4 höövlit nii nagu ta mul kunagi kätte saadud oli. Loomulikult teritasin ma raua aga ma ei teinud sellele täielikku hooldust. Raua tagumine osa ei olnud lame. Tihti olin mõelnud, et kas tegu on minu oskamatusega või on mu tööriist halb aga no ei saa sellist head ühtlast laastu. Pärast höövliraua taguse lamedaks tegemist muutus laast märgatavalt ning jõudu pidi rakendama hoopis vähem.

Lisaks avastasin, et eelnevalt kasutatud graniitplaadid olid siiski mitte nii lamedad kui ma algselt arvasin. Nüüd kasutan lameda etalonina kahest vanast peeglist kokku liimitud pinda. Tundub, et olin eelnevalt nende graniitplaatidel nii mõnegi asja valesti lihvinud.

Teiseks: tera profiil on tähtis. Olin oma höövliraua nurgad ära lihvinud nagu Paul Sellers oma  videos õpetas. Hööveldades aga jäid ikka pinnale nn höövlirajad. Mõistatasin probleemi üle ning avastasin, et olin seda teinud liiga suure nurga all – soovitud tulemus jäi saamata. Nüüd viimast lauda hööveldades vaatasin selle video uuesti üle ning lihvisin höövlirauanurgad väiksema nurga all. Tulemuseks ilma höövliradadeta pind.

Kolmandaks: kontrolli iga natukese ajatagant. Nii mõnigi kord avastasin, et olin keskendunud laua pikkupidi sirgeks saamisele ja jätnud kontrollimata laiupidi sirguse ja ka keeru. Või näiteks kontrollinud pikkupidi sirgust ainult ühest kohast. Nüüd olen üritanud endale sisse harjutada, et kõiki suundi tuleb kontrollida. Vähendab võimalust, et kuskilt võtab liiga palju või liiga vähe.

Raamaturiiulit tegemas

Nüüd kus hakkasin hööveldama käimasoleva raamaturiiuli viimast sisemist riiulit mõtlesin, et peaks protsessi ehk dokumenteerima.

Käimas hetkel on see faas, kus ma hööveldan kõik vajaminevad (kase)lauad õigesse mõõtu. Ostsin ma ju kogu materjali saelauana.

Aga enne kui ma saan kättevõtta höövli lõikan ma laua veidi ülemõõdulisse laiusesse. Pikkus on mul juba nii lõigatud – polnud täispikkuses võimalik ladustada neid laudu muidu. Pikkuses on mul arvestatud ~2cm lõigevaru (vähemalt) mõlemas otsas. See siis selleks, et kui peaks kuivades pragunema vms.

Lõikamiseks kasutan raamsaagi. Laua kinnitan pitskruvidega töölaua külge ning saen enda poole. Olen avastanud, et nii saan ma kõige kiiremini ja kõige täpsemini saetud. Lõigatud serv on kusjuures peaaegu täisnurkne – gravitatsioon hoolitseb selle eest. Saeleht on sellel sael kuskil 8-9 tippu tolli kohta.

DSC_0343

Järgmiseks tuleb korphöövli kord. Selle höövli raud on kumera profiiliga, mis võimaldab võtta paksemat laastu. Sellega võtan ma ära suurema hulga üleliigset materjali – laastu paksus üle millimeetri kõige paksemast kohast. (Teise pildi peal on üleval ääres näha neid laaste).

Selles faasis üritan ka välja hööveldada kõik laua ebaühtlused, et pealepandud joonlaual oleks kogu pikkuses kontaktipunktid. Lisaks vaatan, et laud ei ole keerdus (propelleris). Kuna kõik lauad on kuivanud kaardu siis alustan enamasti nii, et teen lamedaks just kühmu osa. Niinimetatud kausi pool on laua peal stabiilsem ning nii on kergem tööd teha.

Kuna minu korphöövel on saksa stiilis ehk üpriski kitsas, siis tuleb sellega veidi ikka vehkida. Hööveldan sellega risti pidi, sest muidu võiksin ma kuskil väga suure kisu tekitada. Kohati (kui kiud lubab) siis kasutan ka diagonaalis hööveldamist.

DSC_0346 DSC_0347

Enamasti viimaseks höövliks on see Stanley #4 höövel millega siis teen ülejäänud töö. Kõigepealt ristipidi, siis diagonaali ja siis juba pikki lauda. Aga alati tuleb meeles pidada, et tuleb kontrollida ja kontrollida. Eriti kui oksakohad on sees. Kuna mu puit on keskmise hinnaklassist siis on tal palju oksa. Oksakoht ise jääb enamasti väga huvitava mustriga aga teda on paras piin hööveldada.

DSC_0348

Uus tööriist – kaabitshöövel

kaabitshöövel

Tegemist siis kaaphöövliga (inglise keeles Scraper plane) Stanley #80 ning soetatud ebayst.

Miks seda vaja läheb? Vajadus tekkis kuna mu riiuliprojektil kasutusel olev materjal ei ole A klassi oma. See tähendab, et tal on sees oksakohad. See omakorda tähendab aga peavalu hööveldamisel.

Kui höövliraud läheb puidukiu alla siis võib ta sealt välja tõmmata päris suure tüki, rikkudes sellega pinna välimuse. Selle tööriista puhul on aga tegu väikese (mikroskoopilise?) konksuga, mis terale moodustatakse. See ei roni aga kiu alla ning sellega saab problemaatilisi piirkondi mugavamalt silendada.

Minu oskused selle teritusel ei ole veel nii suured, et suudaks saada samahead tulemust kui höövliga aga teoorias on see võimalik. Ilmselt tuleb mingi hetk muretseda endale ka parem kõvasulamist teritusvarras (inglise keeles burnisher) millega seda konksu moodustada aga hetkel töötas parimalt pika otsaga näpitsate välimine äär.