Category Archives: Projektid

Vana sae päästmine

Juba päris mõnda aega tagasi ostsin osta.ee kaudu endale ühe väiksemat sorti tapisae – miks? küsivad ilmselt mõned teades mu saagide hulka. Kuna minu saeriiulis sellise suurusega saag puudus ja kalasabatapi juures oleks sellisest palju abi ning ilmselt ka sellepärast, et mulle meeldivad vanad tööriistad.

Tundub, et antud isend ei ole olnud kõrgema kategooria tööriist, kuna viimistlus on veidi poolik ning materjalid ei ole nii rikkalikud. Käepidemel on jämeda lihvimise jäljed ning saeselg on terasest mitte pronksist. Kuid üldstiililiselt pakuks, et tegu on 20 sajandi alguses toodetud tööriistaga.

20160222_104423(1)

Eile jõudsin lõpuks selleni, et hakkasin taastamisega peale. Esimesena tuli ära võtta käepide – sest see logises ning sellel oli suur pragu sees. Lisaks jääb see ka ette, kui saelehte puhastama hakkan.

Käepidemes olevad kruvid sain lõpuks välja nii, et puurisin ühelt poolt lahti ning naelaga koputasin muu osa välja. Neid enam uuesti kasutada ei saa aga muud moodi ma neid ka lahti ei saanud.

20160428_194655

Pärast käepideme kätte saamist võtsin sae juppideks. ning esimese asjana hakkasin puhastama saelehte. Leht on üpris heas seisukorras. Sügavat roostet polnud ning suurem osa tuli WD40 ja kuivmärg liivapaberi (320) + klotsiga ilusti maha.

20160428_194845 20160428_201815

Järgmiseks on plaan leht veidi peenema paberiga üle teha ning siis on aeg saeseljatüki käes.

Kraana

Ka seeaasta mõtlesin, et oleks jõuluvana kingikotti midagi ise teha. Kui eelmine aasta tulid 2 kepphobust siis sellel aastal tuli idee teha kraana.

Kõigepealt asusin mõtlema suurusi ja mõõtude omavahelisi suhted kasutades selleks google SketchUp programmi, mis andis mulle tulemuseks 3D mudeli. kraana

Selle sain omakorda kantida üle Layouts nimelisse programmi mis tuleb ScetchUp Pro versiooniga kaasa (trial omaga ka). See võimaldas koostada täpsed plaanid ning need välja trükkida. See vähendas võimalust, et juppide suurused väga varieeruksid ning igasuguste aukude keskpunktid sai mugavalt ära märkida.

plaani laotatud

Paberist lõikasin “tükid” välja ning liimisin liimipulga abil otse vineerile. Selliselt fikseerides ei olnud kartust, et jooned ära kaoks.

Edasi oli juba harjumuslik sae-höövelda-puuri tants. Et servad jääksid 90 kraadi alla kasutasin hööveldus rakist mida inglise keeles nimetatakse shooting board. Kuidas ühte teha seletab Paul Sellers siin seerias. Mul küll samasugune pole aga põhimõte on sama.

Kraanarataste jaoks kasutasin 5cm diameetriga augusaagi. Esialgu märkisin ringid vineerile ning puurisin oksapuuriga väikesed süvendid ette (hiljem seda teha on palju ebameeldivam nagu ma esimeste rataste puhul tõdesin) ning siis saagisin rattad välja. Süvend keskel andis laheda velje mulje. Samamoodi sain ka vintsirattad.

DSC_0016

Kui kõik jupid käes siis kasutasin kaaplehte ning liivapaberit, et kõikidelt detailidelt pinnud ning karedad ääred eemaldada ning valmistada ette pinnakatte pealekandmiseks. Viimistlemiseks kasutasi Osmo õlivahasi: läbipaistevat ning eebeni karva toonivat.

DSC_0017

Igalpool olid mul kasutuse M6 sisekuuskantmuhvid. Nende sile väilspind võimaldas mugavalt rattaid ning kraananoolt keerama panna. Keermeosa lõikasin M6 keermelatist niipalju kui parajasti vaja oli. Rataste juures kasutasin veel ka tapimutrit vastuseks. Lisaks oli kasutusel 12mm diameetriga ümarliist millest võtsin jupid kraananoole otsa jaoks ning vintsi võlliks. Et nööri keerata saaks siis sai auku veidi suuremaks viilitud.

Tulemuseks siis selline kraana mille nool käib üles alla, nööri saab sisse ja välja kerida, nool liigub külgede suunas (ümberringi) ning sõidab ratastel.

IMGP9448

Riiul valmis!

Eile sai lõpetatud minu väga (liiga) pigaajaline projekt raamaturiiul. See on küll esimene 6-st mis kunagi valmis peab saama.

Kõige viimaseks ehituslikuks sammuks oli panna riiulile tagasein. Selleks sai ostetud K-Rautast vineer. Kinnituseks valisin naelad ning vineeri sisse tegin juhtaugud. Kahjuks läks 2 naela siiski kudagi vale nurgaall, et hakkasid riiuli seina lõhkuma. Püsivat kahjustust siiski ei jäänud – sain naelad välja ning teise nurga all sisse, kuid tolleks hetkeks panin haamri käest ja läksin muid asju tegema – meele tegi mustaks.

Riiul koos

Riiul koos ning ootab viimistlust.

Edasi tuli viimistluse osa. Nagu eelnevalt räägitud siis otsustasime, et riiul võiks olla toonitud tammekarva. Selleks sai ostetud Osmost toonivat õlivaha ning peale läks seda lõpuks 2 kihti. Kihtide vahel siis kasutasin tumepunast karukeelt, et eelmine kiht karestada ning pind ühtlasemaks muuta.

Esimene kiht peal

Esimene kiht peal

Viimase lihvina panin nurkadesse, mis lähevad vastu põrandat, mööblivilti ning saigi riiul oma kohale ning raamatud riiulisse.

IMGP9438 IMGP9442

Kokku võttis see projekt mul aega üle aasta. Eeldan, et järgmine riiul valmib palju kiiremini. Kindlasti on koos riiuli valmimisega suurenenud minu oskused ning kindlasti ka on mu kasutatavate tööriistade valik suurenenud võtame kasvõi töölaua.

Kindlasti oli see hea projekt, millega koos kasvada ning kõige parem meel on selle üle, et see on lõpuks valmis. Nüüd saab südamerahuga muid projekte vahele võtta, mis eelnevalt ootasid selle taga.

Mõõdupuu lõpetatud

Selline ta siin nüüd on. Esimesed kasetriibud ka peale mõõdetud.

Pärast eelmist postitust on mõõdupuust üle käidud kaaplehe ja veidi ka liivapaberiga. Siis lisaks on 1 kiht valgeks toonivat Osmo õlivaha. Triibud peale saab markeriga.

Tore lisandus põnni tuppa.

Tagaseina äär

Raamaturiiuli jaoks ostsin lõpuks ära ka tagaseina. Selleks sain 6,5mm paksuse vineeri K-Rautast. Tagaseina jaoks tuli siis teha süvend, et kõik jääks tagant äärest ikka tasa.

Selleks märkisin kogu ääre ulatuses vineeri paksuse ning äärte tagaküljele piisava laiusega serva. Edasi on puhas peitli ja ülahöövli töö.

DSC_0520 DSC_0521

Esimene “ring” peitliga kogu sügavust ei suutnud võtta. Nii tuli teha teine ring veel ning hiljem siis ülahöövliga timmida täiesti tasaseks. Ilmselt saaks seda kõikke teha ka höövliga. Kuid kuna serv on nö. lõpetatud (mitte ei lähe kogu pikkuses) siis oleks vaja teistsugust höövlit, kus nina osa puudub (näiteks http://www.traditionalwoodworker.com/Stop-Rabbet-Chisel-Plane-by-EC-Emmerich/productinfo/535-5858/) aga hetkel sellist höövlit pole. Mingil hetkel on plaan selline endale teha aga hetkel saab ka teise peitli metoodikaga.

Ääre viimistlemise peale ma just palju aega ei kuluta – see jääb vineeri taha peitu. Peamine on, et servad on ilusti siledad ning ei ole pinde välja tulnud.

Muretsetud on ka viimistlusvahendid. Otsustasime, et riiull tuleb tamme tooni ning selleks leidsime Osmo õlivahade seast meeldiva versiooni. Hetkel teen katsetükile proove, et kui mitu kihti jne. Peaks veel mainima, et Osmo klienditeenindus jättis taaskord väga meeldiva mulje.

Vaheriiulid

Nüüd olen jõudnud riiuliga niikaugele, et vaheriiulitele tuli teha vahed seintesse. Selleks kasutasin peitleid ja ülahöövlit (inglise keeles router plane).

Riiulil on mul lõigatud keeled, mille lõikasin veidi lühemaks, et kui riiul sees on ei jääks seinas olevat vagu näha. Pildil siiss nr 2 riiul mis ootab oma vagusi.

DSC_0483

Esimese asjana märkisin kõrgused mõlemale seinale ning siis keele paksuse. Pärast seda tõmbasin noaga piirjooned ning hakkasin üleliigset eemaldama. Ikka noaga/peitliga kiud külgedelt lahti ja siis peitliga puit välja.

DSC_0478

Päris põhjas kasutasin ka ülahöövlit. Sellega saab õõnsuse põhja täpselt ühesügavuseks teha.

DSC_0480 DSC_0481

Lõpptulemusena on üks riiul paigas ning üks veel teha.

DSC_0482

Raamaturiiuli nurgad tapitud

Lõpuks jõudsin raamaturiiuliga niikaugele, et kõik neli nurka on saanud endale kalasabatapid. Eimesel pildil siis näha, missuguse mustri ma välja mõtlesin. Pildil siis nurk höövliga veel ülekäimata

IMGP9194

Siin siis näha ka riiul nii nagu ta hakkab olema. Puudu on veel 2 vaheriiulit, mis on praegu laiusesse ja pikkusesse lõigatud. Plaanis on külgseinatesse teha libiseva tapiga liides nende jaoks.

Veel mõõdupuust

vahelduse mõttes on tore midagi ka (peaaegu) valmis saada. Nimelt tegelesin mõõdupuuga edasi.

Pärast saagimist hööveldasin tagumised pooled lamedaks. Ees olevat poolt ei puutunud rohkem kui vaja oli. Siis panin need pinnad kokku ning hööveldasin liimitava serva sirgeks. et aga lauad on naturaalse äärega tekkis liimimise kindlustamisega väike probleem – pitskruvi ei saa ju peale panna ilma et äärt ära lõhuks. Selle lahendasin paberteibiga. Lisaks panin ka otsadesse klotsid tugedeks, et vahepeal ära kaardu ei vajuks.

DSC_0385

Kui liim oli päevake kuivanud asusin hööveldama. Tõin mõlemad pooled sama paksuse peale ning lõpetasin kaaphöövliga. Ilmselt tuleb veel enne lõppviimistlust liivapaberiga üle käia.

Tulemuseks saadud 2 lauda otsustasin omavahel liita kalasabatapi laadse ühendusega.

DSC_0388 DSC_0389

Lõpetuseks sai seda katsetatud ka seinapeal, et kuidas välja näeb.

DSC_0390

Jäänud on veel lihvimine ja siis pinnaviimistlus. Ilmselt läheb sinna mingi toonitud õlivaha.

Mõõdupuu

Ilmselgelt on liigavähe projekte. Nüüd hakkasime tegema poisi tuppa mõõdupuud, mille peale on hea märkida kuidas tegelane ajas kasvab.

Põhiosa saab tehtud kase jääkidest, mis riiuli projektist üle jääb. DSC_0381

Mõõdupuu ei pea aga olema nii paks ja laia materjali ei olnud seal kastis just liigapalju. Seega sai võetud 2 laiemat ja need pooleks saetud.

DSC_0380 DSC_0383

Tulemuseks 4 lauda mmis tuleb saada ühepaksuseks ning siledaks. Praeguseks hetkeks on 3 lauda ühelt poolt hööveldatud (pilti sellest kahjuks pole).

Siin näha siis ligilähedast ideed, et milline see väga laias laastus võiks tulevikus välja näha.

DSC_0384

Suur höövlitöö

DSC_0358Eile lõpetasin raamaturiiuli puhtaks hööveldamise ehk esimene suurem töö riiuliga on tehtud. Järgmiseks tuleb mul vahepeal seisnud lauad üle vaadata, et nad ei oleks seismise ajal kaardu tõmmanud ning siis õigesse laiusesse ja pikusesse nad lõigata.

Mis ma selle kuue laua hööveldades õppisin?

Esiteks: terav tööriist on hea tööriist. Kui asusin neid laudu hööveldama siis kasutasin seda sama Stanley #4 höövlit nii nagu ta mul kunagi kätte saadud oli. Loomulikult teritasin ma raua aga ma ei teinud sellele täielikku hooldust. Raua tagumine osa ei olnud lame. Tihti olin mõelnud, et kas tegu on minu oskamatusega või on mu tööriist halb aga no ei saa sellist head ühtlast laastu. Pärast höövliraua taguse lamedaks tegemist muutus laast märgatavalt ning jõudu pidi rakendama hoopis vähem.

Lisaks avastasin, et eelnevalt kasutatud graniitplaadid olid siiski mitte nii lamedad kui ma algselt arvasin. Nüüd kasutan lameda etalonina kahest vanast peeglist kokku liimitud pinda. Tundub, et olin eelnevalt nende graniitplaatidel nii mõnegi asja valesti lihvinud.

Teiseks: tera profiil on tähtis. Olin oma höövliraua nurgad ära lihvinud nagu Paul Sellers oma  videos õpetas. Hööveldades aga jäid ikka pinnale nn höövlirajad. Mõistatasin probleemi üle ning avastasin, et olin seda teinud liiga suure nurga all – soovitud tulemus jäi saamata. Nüüd viimast lauda hööveldades vaatasin selle video uuesti üle ning lihvisin höövlirauanurgad väiksema nurga all. Tulemuseks ilma höövliradadeta pind.

Kolmandaks: kontrolli iga natukese ajatagant. Nii mõnigi kord avastasin, et olin keskendunud laua pikkupidi sirgeks saamisele ja jätnud kontrollimata laiupidi sirguse ja ka keeru. Või näiteks kontrollinud pikkupidi sirgust ainult ühest kohast. Nüüd olen üritanud endale sisse harjutada, et kõiki suundi tuleb kontrollida. Vähendab võimalust, et kuskilt võtab liiga palju või liiga vähe.