Category Archives: Projektid

Suurem rööbits

Kuna noa tegemisse tuli väike paus (nahatööd on pooleli) siis otsustasin vahepeal töökojas ette võtta midagi uut.

Juba ammu oli mul kõrvale pandud ühe vana tooli katkised jalad. Minu mõttekäik nende juures oli, et tegu on tislerikuiva materjaliga, mida saab uuest taaskasutada. Nüüd see siis juhtuski.

Kuna järgmine projekt on uuesti raamaturiiul ning eelmine kord oli kehv olemasoleva rööbitsaga kaugemat triipu tõmmata lauale siis sai võetud plaani uus suurem rööbits valmistada.

Algmaterjal

Paralleelsest osast tuli keha ning teisest osast poom. Kusjuures ei saa päris hästi pihta, et mis puuliigiga tegu on. Kask see pole ning mänd ka mitte. Kalduks tamme poole aga puuduvad tammele iseloomulikud kiired. Vana viimistlus igatahes tuli paari höövlilükkega maha ning alt tuli täitsa hea kasutatav puit välja.

Auk sees

Kehale sai siis tehud auk poomi jaoks. Olin küll ettevaatlik aga ühest küljest suutsin ikka veidi rohkem ära võtta kui oleks pidanud. Algselt – enne võtmekiilu sissepanekut ei olnud tapi tihedus päris see mis soovisin. Aga eks tehes õpib.

 

Võtmekiilu tegin tammest. Oli üks vana põradalaua jääk (Kogu rööbits on üks suur jääk :D), mis sai siis paksusesse hööveldatud.

Märkenoaks kasutasin oma poolelioleva noa putkest ülejäänud juppi mille teritasin ning ajasin siis poomi sisse.

Selliselt ta siis valmis saigi.  Esimesed katsetused märkimisel olid täitsa mõnusad. Eks päris töö käigus saab hiljem aru. Aga vähemalt on taas üks jupp vedelevat materjali väärindatud.

Nuga saab kurvid

Vahepeal on nuga saanud kurvid. Et need aga ühtlased oleks siis märkisin pliiatsiga faaside ääred enam-vähem peale. Peale seda läks kogu käepide materjalivähenduskuurile. Peamiselt kasutasin selleks viile – nii jämedaid kui mul oli. Kui suured faasid maas siis järelejäänud nurgad veel omakorda väiksemaks jne.

Nüüd on liivapaberi kord aga sellest juba järgmine kord.

Nuga

Aasta on läinud edasi kuid käsitööga on tegeletud veidi vähem. Korteris on olnud muid projekte mis vajavad tähelepanu. Kuid midagi siiski liigub.

Minu kadunud vana nuga

Vaikselt nokitsen praegu omale noa tegemisega. Pärast seda kui ma kaotasin oma vana noa kuskil 6-7 aastat tagasi ära olen ma kasutanud vajadusel Liisale kuuluvat. Ühel hetkel aga otsustasin, et aitab küll – aeg teha endale uus.

Teraks on valitud Puronvarsi toodang. Pikkuseks 125mm. Käepideme otsustasin teha sarvest ning pähklipuust. Lisaks kasutan ka uushõbedast ning kasetohust seibe.

Järgnevad pildid on tehtud kiiresti telefoniga, et protsessi veidi dokumenteerida.

Kõik algas disainist ning materjali valikust.

 

Esimesest pähkliklotsist kahjuks pidin loobuma. Putke jaoks auku puurides suutis puur viltu ennast keset plokki keerata. Aga kuna ma tüki olin võtnud üpris täpse siis läks see tolerantsidest juba välja. Ei tea kas surusin puurile liiga kiiresti peale või on puur ise nüri aga nii ta läks.

Sarve tüki sain brisa.fi-st ning sellega läks tõesti õnneks. Vaid korra olen ma näinud nii korralikku sarvetükki, kus ei ole auke sees ning värv mõnusalt ühtlane.

 

Nagu näha otsustasin oma elu keeruliseks teha ning sirgete seibide asemel kumeraid kasutada. Pole varem sellist asja teinud. Lisaks tuleb tõdeda et kumeraid seibe on üpris raske teha. Lõpuks aga said jupid valmis ning oli võimalus teha eelproov liimimiseks.

Liimisel kasutasin Casco kahekomponendilist EPO liimi. Mul oli kasutuses kokku 3 erinevat versiooni korraga: puhas liim, sarvepuruga ja puupuruga. Purutäidisega versioonid siis selleks, et täita kõikvõimalikud vahed ja praod, mis on veel jäänud. Kuna liim oli ise 5 minutilise tööajaga siis läks päris kiireks. Järgmine kord peaks kindlasti kasutama mingit pikema tööajaga versiooni. Saaks rahulikumalt asjatada ning lisaks jõuaks liim voolata kõikjale kuhu vaja.

Kui liim kuiv sai alustada vormimistööga. Kõigepealt küljed kandiliseks ning siis külgprofiil enam vähem paikka. See on nüüd see koht kuhu ma praegu jõudnud olen.

Kasutusel siis praegu 60-nene liivapaber mis vaibateibiga nn “soomepapi” peale liimitud. Lisaks muretsesin endale Stokkerist Pferdi kõige jämedama metalliviili mille abil siis vormida lõplik kuju.

Nagu näha tööd on veel küllaga. Järgmiseks ongi veel külgprofiili nn peenhäälestus. Siis hakkan käepidet ümmargusemaks järjest tegema.

 

 

Save

Save

Save

Lõikelauahoidja

Võtsin teha ühe projekti, mis ootas juba tükk aega nimekirjas – lõikelaudade hoidja kööki. Tore lühike projekt mille sai teha normaalse ajaga valmis.

Otsustasin ka seda protsessi siis rohkem dokumenteerida.

Alustasin ma ühest kaselaua jupist mis jäi üle raamaturiiulist. Esimese asjana võtsin kirvega maha laua ääred – hoidsin nii suure hulga tööaega kokku. Puusüü liikus lauas täitsa ilusti sirgelt ning pobleeme ei tekkinud.

Siis oli höövlitöö aeg. Võtsin oma tavalise Stanley #4 ning asusin juppi lamedaks tegema. Kuivamise ajal oli see üpris korralikult kaardu tõmmanud, kuid terava rauaga höövli ees polnud see töö väga pikka aega võttev. Ülal pildil on näha ka kaunis kase pinnavirvendus. See avaldub just eriti päras siluhöövliga üle käimist.

Kui olemas on üks lame pind siis on vaja ka ühte lamedat ning 90 kraadi all olevat serva, millest kõikki järgnevaid mõõtmisi teostada.

Kasutades teravat märkkenuga, täisnurkka ja peitlit tegin saele tee ette, et laud saaks oma lõplikud mõõtmed. Pärast otsa saagimist märkisin kogu lauale peale paksuse kasutades rööbitsat ning andsin höövlile valu. Sellega said ka ettevalmistustööd otsa.

Järgmiseks oli vaja teha sooned, mille taha lõikelauad pidama jääksid. Selleks mõõtsin enam vähem vahemaad välja ning noa ja peitli abiga tegin soonehöövlile tee ette.

Kuna seda höövlit varem väga kasutanud ei olnud siis oli seeosa minule kõige huvitavam. Kõik pinnad nüüd supersiledad ei tulnud kuid seda sai hiljem kaaplehega veidi järgi aidata.

Siin siis näha lõplik vorm. HIljem katsin hoidja veel 1 kihi osmo õlivahaga ning panin kahepoolseteibi abil alla libisemisvastase mati jupi, et see töötasapinnal liikuma ei hakkaks. Päris valmis asjast pildi unustasin teha.

Lõppkokkuvõttes oli tore projekt ning tore oli katsetada uusi tehnikaid.

Save

Kalanahkne latern

Kui Kiruvere muinaslaagris käisin siis oli Triin-Hardi teinud endale laheda laterna, millel oli puuraam ja selle ümber oli tõmmatud forelli nahk. Kui sinna küünal panna siis kumas see ilusti läbi.

mc_lantern_1

Pilt võetud Jellydragon

Ülal siis üks müüdav versioon. Igatahes tekkis soov endale midagi sarnast teha.

Eile sai siis projekt alguse. Esimene etapp on muretseda kalanahk. Selleks ostsin ühe vikerforelli koos pea ja kõige muuga ning võtsin naha talt maha. Liha läks söömiseks.

20160829_173743

Nahk tuli üllatavalt kergelt ja puhtalt maha. Päris kõhuäärde ja seljauime peale jäi liharibasi mida siis plastiklusikaga hiljem maha kraapisin.

Kraapimine oligi järgmine etapp. Koos kraapimisega pesin külmas nõudepesuvahendiga vees naha läbi, kuni see enam ei tundunud ligane näppude vahel. Minu üllatuseks on kala nahk väga vetruv ja vastupidav.

20160829_183529

Kui nahk puhas siis panin ta ajalehtede vahele kuivama. Kui täna piilusin siis võis läbi selle juba ajalehte lugeda. Hardi sõnul peab nahk vähemalt nädalake kuivama – siis on korralikult läbi kuivanud. Aga ajalehtede vahel kuivatamisel on ka miinus. Ajaleht on külge kleepunud. Järgmine kord peaks ähk vineerplaadi või mõne muu sellise lameda asja peal seda tegema.

Lusikas väikesele piigale

Siin siis üks õunapuust tehtud lusikas, mis läks ühele pisikesele piigale ristisete kingituseks.

Kaunistuse L tähe ma lõikasin noaga ja ringide jaoks tegin uue tööriista, mis käsitrelliga töötas. Puuga kontrastseks sain, kui hõõrusin veidi sütt lõigetele.

Viimistletud linaõliga.

IMG_3392 IMG_3387

Tööriistast veel niipalju, et kui tegema hakkasin siis proovisin teha kolme haruga versiooni. Too aga ei töötanud üldse siis murdus keskmine üldse ära. Naljaviluks sai siis korra otsa torgatud käsitrellile ja tuli välja, et see oligi õige lahendus. Pikem haru läheb naaskliga ette tehtud auku ning vaikse keeramisega (2-3 pööret) ongi kuju olemas.

Saag valmis

Eile õhtul lõpetasin siis sae.

Et eelnevad kruvid olid kasutuskõlbmatud otsustasin siis uued teha. Selleks kasutasin kahte M4 mõõdus kruvi millel pead ära võtsin. K-rautast sain pronks lati millest siis dremeli abiga tegin 9mm diameetriga seibid. Kahele neist lõikasin rauasaega kruvikeerajapilud, et oleks võimalik mugavamalt paigaldada. Lõikasin ka kõigile neljale seibile sisekeerme.

Kuna eelnevad augud olid 3mm diameetriga siis puurisin kõikjale uue suurusega augud. Õnneks saeleht väga suurt vastupanu ei osutanud puurimisele.

20160508_141147

Ilma piluta seibid panin vindiga tüki külge lisaks keermele ka EPO-ga, et moodustuks nö kruvi.

Seejärel komplekteerisin kõik jupid. Kuna seibid olid kõrgemad kui käepide siis viilisin need enam vähem samale kõrgusele, et nüüd näeb pilt suht sarnane välja kui originaalis.

Käepidemele kandsin Osmo lõbipaistvat õlivaha, et pind ikka vastu peaks.

Viimaseks etapiks oli teritamine. Praegu ei hakanud uusi hambaid lõikama ning jätsin 11 TPI juurde. Aga ilmselt tulevikus teen tast kuskil 15 TPI sae.

Veel siis nüüd enne ja pärast võrdlus:

20160222_104423(1) 20160512_200156

Vana sae päästmine #2

Sae taastamine jätkus nädalavahetusel. Esimesena läks puhastamisele saeselg. Ilmselt on tegemist suhteliselt pehme terasega, sest puhastus see kiiresti kasutades liivapaberit. Nagu pildil ka näha, lõplikkult kogu pinda ma läikima ei löönud. Selliselt sobib ta kokku ülejäänud saega.

20160429_193944

Ning käes ongi viimane tükk, mis vajas puhastada. Sae käepide. Sellel oli üks pragu millle ajasin kahekomponendilist epo-t täis. Ning seejärel asusin liivapaberiga puhastama. Võtsin kogu eelneva viimistluse maha, kuna tahtsin puitu rohkem siledamaks teha kui ta tootmises tehtud oli. Alguses siis 120 liivapaber ja siis 150. Päris lõpus (mida pole pildil) läks kasutusse ruuge karukeel. Pinnaviimistlusena ilmselt kasutan õlivaha.

20160429_194442 20160501_204244

Nüüd ongi järgi veel vahatamine, uute saemutrite tegemine, teritamine ning siis sae komplekteerimine.

Vana sae päästmine

Juba päris mõnda aega tagasi ostsin osta.ee kaudu endale ühe väiksemat sorti tapisae – miks? küsivad ilmselt mõned teades mu saagide hulka. Kuna minu saeriiulis sellise suurusega saag puudus ja kalasabatapi juures oleks sellisest palju abi ning ilmselt ka sellepärast, et mulle meeldivad vanad tööriistad.

Tundub, et antud isend ei ole olnud kõrgema kategooria tööriist, kuna viimistlus on veidi poolik ning materjalid ei ole nii rikkalikud. Käepidemel on jämeda lihvimise jäljed ning saeselg on terasest mitte pronksist. Kuid üldstiililiselt pakuks, et tegu on 20 sajandi alguses toodetud tööriistaga.

20160222_104423(1)

Eile jõudsin lõpuks selleni, et hakkasin taastamisega peale. Esimesena tuli ära võtta käepide – sest see logises ning sellel oli suur pragu sees. Lisaks jääb see ka ette, kui saelehte puhastama hakkan.

Käepidemes olevad kruvid sain lõpuks välja nii, et puurisin ühelt poolt lahti ning naelaga koputasin muu osa välja. Neid enam uuesti kasutada ei saa aga muud moodi ma neid ka lahti ei saanud.

20160428_194655

Pärast käepideme kätte saamist võtsin sae juppideks. ning esimese asjana hakkasin puhastama saelehte. Leht on üpris heas seisukorras. Sügavat roostet polnud ning suurem osa tuli WD40 ja kuivmärg liivapaberi (320) + klotsiga ilusti maha.

20160428_194845 20160428_201815

Järgmiseks on plaan leht veidi peenema paberiga üle teha ning siis on aeg saeseljatüki käes.