Category Archives: Projektid

Lõikelauahoidja

Võtsin teha ühe projekti, mis ootas juba tükk aega nimekirjas – lõikelaudade hoidja kööki. Tore lühike projekt mille sai teha normaalse ajaga valmis.

Otsustasin ka seda protsessi siis rohkem dokumenteerida.

Alustasin ma ühest kaselaua jupist mis jäi üle raamaturiiulist. Esimese asjana võtsin kirvega maha laua ääred – hoidsin nii suure hulga tööaega kokku. Puusüü liikus lauas täitsa ilusti sirgelt ning pobleeme ei tekkinud.

Siis oli höövlitöö aeg. Võtsin oma tavalise Stanley #4 ning asusin juppi lamedaks tegema. Kuivamise ajal oli see üpris korralikult kaardu tõmmanud, kuid terava rauaga höövli ees polnud see töö väga pikka aega võttev. Ülal pildil on näha ka kaunis kase pinnavirvendus. See avaldub just eriti päras siluhöövliga üle käimist.

Kui olemas on üks lame pind siis on vaja ka ühte lamedat ning 90 kraadi all olevat serva, millest kõikki järgnevaid mõõtmisi teostada.

Kasutades teravat märkkenuga, täisnurkka ja peitlit tegin saele tee ette, et laud saaks oma lõplikud mõõtmed. Pärast otsa saagimist märkisin kogu lauale peale paksuse kasutades rööbitsat ning andsin höövlile valu. Sellega said ka ettevalmistustööd otsa.

Järgmiseks oli vaja teha sooned, mille taha lõikelauad pidama jääksid. Selleks mõõtsin enam vähem vahemaad välja ning noa ja peitli abiga tegin soonehöövlile tee ette.

Kuna seda höövlit varem väga kasutanud ei olnud siis oli seeosa minule kõige huvitavam. Kõik pinnad nüüd supersiledad ei tulnud kuid seda sai hiljem kaaplehega veidi järgi aidata.

Siin siis näha lõplik vorm. HIljem katsin hoidja veel 1 kihi osmo õlivahaga ning panin kahepoolseteibi abil alla libisemisvastase mati jupi, et see töötasapinnal liikuma ei hakkaks. Päris valmis asjast pildi unustasin teha.

Lõppkokkuvõttes oli tore projekt ning tore oli katsetada uusi tehnikaid.

Save

Kalanahkne latern

Kui Kiruvere muinaslaagris käisin siis oli Triin-Hardi teinud endale laheda laterna, millel oli puuraam ja selle ümber oli tõmmatud forelli nahk. Kui sinna küünal panna siis kumas see ilusti läbi.

mc_lantern_1

Pilt võetud Jellydragon

Ülal siis üks müüdav versioon. Igatahes tekkis soov endale midagi sarnast teha.

Eile sai siis projekt alguse. Esimene etapp on muretseda kalanahk. Selleks ostsin ühe vikerforelli koos pea ja kõige muuga ning võtsin naha talt maha. Liha läks söömiseks.

20160829_173743

Nahk tuli üllatavalt kergelt ja puhtalt maha. Päris kõhuäärde ja seljauime peale jäi liharibasi mida siis plastiklusikaga hiljem maha kraapisin.

Kraapimine oligi järgmine etapp. Koos kraapimisega pesin külmas nõudepesuvahendiga vees naha läbi, kuni see enam ei tundunud ligane näppude vahel. Minu üllatuseks on kala nahk väga vetruv ja vastupidav.

20160829_183529

Kui nahk puhas siis panin ta ajalehtede vahele kuivama. Kui täna piilusin siis võis läbi selle juba ajalehte lugeda. Hardi sõnul peab nahk vähemalt nädalake kuivama – siis on korralikult läbi kuivanud. Aga ajalehtede vahel kuivatamisel on ka miinus. Ajaleht on külge kleepunud. Järgmine kord peaks ähk vineerplaadi või mõne muu sellise lameda asja peal seda tegema.

Lusikas väikesele piigale

Siin siis üks õunapuust tehtud lusikas, mis läks ühele pisikesele piigale ristisete kingituseks.

Kaunistuse L tähe ma lõikasin noaga ja ringide jaoks tegin uue tööriista, mis käsitrelliga töötas. Puuga kontrastseks sain, kui hõõrusin veidi sütt lõigetele.

Viimistletud linaõliga.

IMG_3392 IMG_3387

Tööriistast veel niipalju, et kui tegema hakkasin siis proovisin teha kolme haruga versiooni. Too aga ei töötanud üldse siis murdus keskmine üldse ära. Naljaviluks sai siis korra otsa torgatud käsitrellile ja tuli välja, et see oligi õige lahendus. Pikem haru läheb naaskliga ette tehtud auku ning vaikse keeramisega (2-3 pööret) ongi kuju olemas.

Saag valmis

Eile õhtul lõpetasin siis sae.

Et eelnevad kruvid olid kasutuskõlbmatud otsustasin siis uued teha. Selleks kasutasin kahte M4 mõõdus kruvi millel pead ära võtsin. K-rautast sain pronks lati millest siis dremeli abiga tegin 9mm diameetriga seibid. Kahele neist lõikasin rauasaega kruvikeerajapilud, et oleks võimalik mugavamalt paigaldada. Lõikasin ka kõigile neljale seibile sisekeerme.

Kuna eelnevad augud olid 3mm diameetriga siis puurisin kõikjale uue suurusega augud. Õnneks saeleht väga suurt vastupanu ei osutanud puurimisele.

20160508_141147

Ilma piluta seibid panin vindiga tüki külge lisaks keermele ka EPO-ga, et moodustuks nö kruvi.

Seejärel komplekteerisin kõik jupid. Kuna seibid olid kõrgemad kui käepide siis viilisin need enam vähem samale kõrgusele, et nüüd näeb pilt suht sarnane välja kui originaalis.

Käepidemele kandsin Osmo lõbipaistvat õlivaha, et pind ikka vastu peaks.

Viimaseks etapiks oli teritamine. Praegu ei hakanud uusi hambaid lõikama ning jätsin 11 TPI juurde. Aga ilmselt tulevikus teen tast kuskil 15 TPI sae.

Veel siis nüüd enne ja pärast võrdlus:

20160222_104423(1) 20160512_200156

Vana sae päästmine #2

Sae taastamine jätkus nädalavahetusel. Esimesena läks puhastamisele saeselg. Ilmselt on tegemist suhteliselt pehme terasega, sest puhastus see kiiresti kasutades liivapaberit. Nagu pildil ka näha, lõplikkult kogu pinda ma läikima ei löönud. Selliselt sobib ta kokku ülejäänud saega.

20160429_193944

Ning käes ongi viimane tükk, mis vajas puhastada. Sae käepide. Sellel oli üks pragu millle ajasin kahekomponendilist epo-t täis. Ning seejärel asusin liivapaberiga puhastama. Võtsin kogu eelneva viimistluse maha, kuna tahtsin puitu rohkem siledamaks teha kui ta tootmises tehtud oli. Alguses siis 120 liivapaber ja siis 150. Päris lõpus (mida pole pildil) läks kasutusse ruuge karukeel. Pinnaviimistlusena ilmselt kasutan õlivaha.

20160429_194442 20160501_204244

Nüüd ongi järgi veel vahatamine, uute saemutrite tegemine, teritamine ning siis sae komplekteerimine.

Vana sae päästmine

Juba päris mõnda aega tagasi ostsin osta.ee kaudu endale ühe väiksemat sorti tapisae – miks? küsivad ilmselt mõned teades mu saagide hulka. Kuna minu saeriiulis sellise suurusega saag puudus ja kalasabatapi juures oleks sellisest palju abi ning ilmselt ka sellepärast, et mulle meeldivad vanad tööriistad.

Tundub, et antud isend ei ole olnud kõrgema kategooria tööriist, kuna viimistlus on veidi poolik ning materjalid ei ole nii rikkalikud. Käepidemel on jämeda lihvimise jäljed ning saeselg on terasest mitte pronksist. Kuid üldstiililiselt pakuks, et tegu on 20 sajandi alguses toodetud tööriistaga.

20160222_104423(1)

Eile jõudsin lõpuks selleni, et hakkasin taastamisega peale. Esimesena tuli ära võtta käepide – sest see logises ning sellel oli suur pragu sees. Lisaks jääb see ka ette, kui saelehte puhastama hakkan.

Käepidemes olevad kruvid sain lõpuks välja nii, et puurisin ühelt poolt lahti ning naelaga koputasin muu osa välja. Neid enam uuesti kasutada ei saa aga muud moodi ma neid ka lahti ei saanud.

20160428_194655

Pärast käepideme kätte saamist võtsin sae juppideks. ning esimese asjana hakkasin puhastama saelehte. Leht on üpris heas seisukorras. Sügavat roostet polnud ning suurem osa tuli WD40 ja kuivmärg liivapaberi (320) + klotsiga ilusti maha.

20160428_194845 20160428_201815

Järgmiseks on plaan leht veidi peenema paberiga üle teha ning siis on aeg saeseljatüki käes.

Kraana

Ka seeaasta mõtlesin, et oleks jõuluvana kingikotti midagi ise teha. Kui eelmine aasta tulid 2 kepphobust siis sellel aastal tuli idee teha kraana.

Kõigepealt asusin mõtlema suurusi ja mõõtude omavahelisi suhted kasutades selleks google SketchUp programmi, mis andis mulle tulemuseks 3D mudeli. kraana

Selle sain omakorda kantida üle Layouts nimelisse programmi mis tuleb ScetchUp Pro versiooniga kaasa (trial omaga ka). See võimaldas koostada täpsed plaanid ning need välja trükkida. See vähendas võimalust, et juppide suurused väga varieeruksid ning igasuguste aukude keskpunktid sai mugavalt ära märkida.

plaani laotatud

Paberist lõikasin “tükid” välja ning liimisin liimipulga abil otse vineerile. Selliselt fikseerides ei olnud kartust, et jooned ära kaoks.

Edasi oli juba harjumuslik sae-höövelda-puuri tants. Et servad jääksid 90 kraadi alla kasutasin hööveldus rakist mida inglise keeles nimetatakse shooting board. Kuidas ühte teha seletab Paul Sellers siin seerias. Mul küll samasugune pole aga põhimõte on sama.

Kraanarataste jaoks kasutasin 5cm diameetriga augusaagi. Esialgu märkisin ringid vineerile ning puurisin oksapuuriga väikesed süvendid ette (hiljem seda teha on palju ebameeldivam nagu ma esimeste rataste puhul tõdesin) ning siis saagisin rattad välja. Süvend keskel andis laheda velje mulje. Samamoodi sain ka vintsirattad.

DSC_0016

Kui kõik jupid käes siis kasutasin kaaplehte ning liivapaberit, et kõikidelt detailidelt pinnud ning karedad ääred eemaldada ning valmistada ette pinnakatte pealekandmiseks. Viimistlemiseks kasutasi Osmo õlivahasi: läbipaistevat ning eebeni karva toonivat.

DSC_0017

Igalpool olid mul kasutuse M6 sisekuuskantmuhvid. Nende sile väilspind võimaldas mugavalt rattaid ning kraananoolt keerama panna. Keermeosa lõikasin M6 keermelatist niipalju kui parajasti vaja oli. Rataste juures kasutasin veel ka tapimutrit vastuseks. Lisaks oli kasutusel 12mm diameetriga ümarliist millest võtsin jupid kraananoole otsa jaoks ning vintsi võlliks. Et nööri keerata saaks siis sai auku veidi suuremaks viilitud.

Tulemuseks siis selline kraana mille nool käib üles alla, nööri saab sisse ja välja kerida, nool liigub külgede suunas (ümberringi) ning sõidab ratastel.

IMGP9448

Riiul valmis!

Eile sai lõpetatud minu väga (liiga) pigaajaline projekt raamaturiiul. See on küll esimene 6-st mis kunagi valmis peab saama.

Kõige viimaseks ehituslikuks sammuks oli panna riiulile tagasein. Selleks sai ostetud K-Rautast vineer. Kinnituseks valisin naelad ning vineeri sisse tegin juhtaugud. Kahjuks läks 2 naela siiski kudagi vale nurgaall, et hakkasid riiuli seina lõhkuma. Püsivat kahjustust siiski ei jäänud – sain naelad välja ning teise nurga all sisse, kuid tolleks hetkeks panin haamri käest ja läksin muid asju tegema – meele tegi mustaks.

Riiul koos

Riiul koos ning ootab viimistlust.

Edasi tuli viimistluse osa. Nagu eelnevalt räägitud siis otsustasime, et riiul võiks olla toonitud tammekarva. Selleks sai ostetud Osmost toonivat õlivaha ning peale läks seda lõpuks 2 kihti. Kihtide vahel siis kasutasin tumepunast karukeelt, et eelmine kiht karestada ning pind ühtlasemaks muuta.

Esimene kiht peal

Esimene kiht peal

Viimase lihvina panin nurkadesse, mis lähevad vastu põrandat, mööblivilti ning saigi riiul oma kohale ning raamatud riiulisse.

IMGP9438 IMGP9442

Kokku võttis see projekt mul aega üle aasta. Eeldan, et järgmine riiul valmib palju kiiremini. Kindlasti on koos riiuli valmimisega suurenenud minu oskused ning kindlasti ka on mu kasutatavate tööriistade valik suurenenud võtame kasvõi töölaua.

Kindlasti oli see hea projekt, millega koos kasvada ning kõige parem meel on selle üle, et see on lõpuks valmis. Nüüd saab südamerahuga muid projekte vahele võtta, mis eelnevalt ootasid selle taga.

Mõõdupuu lõpetatud

Selline ta siin nüüd on. Esimesed kasetriibud ka peale mõõdetud.

Pärast eelmist postitust on mõõdupuust üle käidud kaaplehe ja veidi ka liivapaberiga. Siis lisaks on 1 kiht valgeks toonivat Osmo õlivaha. Triibud peale saab markeriga.

Tore lisandus põnni tuppa.

Tagaseina äär

Raamaturiiuli jaoks ostsin lõpuks ära ka tagaseina. Selleks sain 6,5mm paksuse vineeri K-Rautast. Tagaseina jaoks tuli siis teha süvend, et kõik jääks tagant äärest ikka tasa.

Selleks märkisin kogu ääre ulatuses vineeri paksuse ning äärte tagaküljele piisava laiusega serva. Edasi on puhas peitli ja ülahöövli töö.

DSC_0520 DSC_0521

Esimene “ring” peitliga kogu sügavust ei suutnud võtta. Nii tuli teha teine ring veel ning hiljem siis ülahöövliga timmida täiesti tasaseks. Ilmselt saaks seda kõikke teha ka höövliga. Kuid kuna serv on nö. lõpetatud (mitte ei lähe kogu pikkuses) siis oleks vaja teistsugust höövlit, kus nina osa puudub (näiteks http://www.traditionalwoodworker.com/Stop-Rabbet-Chisel-Plane-by-EC-Emmerich/productinfo/535-5858/) aga hetkel sellist höövlit pole. Mingil hetkel on plaan selline endale teha aga hetkel saab ka teise peitli metoodikaga.

Ääre viimistlemise peale ma just palju aega ei kuluta – see jääb vineeri taha peitu. Peamine on, et servad on ilusti siledad ning ei ole pinde välja tulnud.

Muretsetud on ka viimistlusvahendid. Otsustasime, et riiull tuleb tamme tooni ning selleks leidsime Osmo õlivahade seast meeldiva versiooni. Hetkel teen katsetükile proove, et kui mitu kihti jne. Peaks veel mainima, et Osmo klienditeenindus jättis taaskord väga meeldiva mulje.