Puust vasar

Kui reedel asusin seda tegema oli plaan see ära anda Laurale, et ta saaks sellega oma telgivaiu maha kinni lüüa. Aga kuna töötegemise käigus tulid välja mõned praod siis ei taha ma teisele inimesele jagada. Nii saingi endale töötegemiseks väiksema puust haamri millega peaks olema mõnus peitlit vms lüüa.

Pea tehtud õunapuust ning vars saarest. Kiilu tegin ploomist. Pildil on ta just kaetud 1 kihi linaõliga kuid pärast seda tõstsin ta päikese kätte. Tänu sellele läks puu pronksjamaks. Eks näeb kaua kestab 🙂

Osalesin lusikakonkursil

Kui novembris Heidi mulle lusikakonkursist teada andis siis tekkis kohe tahtmine seal osaleda. Kas või selle pärast, et toetada head algatust. Olen siiani lugenud igasugustest Bodger Ballidest ja Spoonfestidest kus igaaastaselt toimuvad sellised võistlused. Miks mitte siis üritada näidata oma oskusi.

Puuks valisin ploomi, kuna olin selle just omandanud töökaaslase käest ning muud värsket puud polnud võtta.

Lusikas siis tehtud ainult käsitöönduslikult. Paar saelõiget lõikkepeatamiseks ning ülejäänud nugade ja kirvestega. Käes jäi asi mõnusalt istuma ning ise jäin oma töötulemusega rahule.

Konkurss lõppes ning kahjuks ühtegi auhinda ei saanud – kuid sain teada, et lusikas oli viimases 6-s millede seast siis võitjad võeti. Asi seegi!

Lisaks on nüüd mu lusikas näitusel – nimelt korraldati kõigi saadetud lusikatega näitus mida RMK fuajees Toompuiestee 24 on võimalik näha.

 

Viisin kaamera jalutama

Käisin oma uut kaamerakere testimas ning sügist nautimas.

imgp0077 imgp0110 imgp0072 imgp0107

Objektiiviks siis Hoya 80-205 HMC 1:3.8, ja kereks uus Pentax K3

Pärast väikest uurimist, kuidas avarõngast aktiveerida saab kerel (tegu on manuaalfookus objektiiviga) siis läks edasi juba palju paremini. Pildid on detailirohked isegi kõrge ISO juures. Peaaegu 100% kaadrinägemine on ka asi milels ma ei osanud puudust tunda, kuid on väga mõnus.

Joogitopsid vol3

Laupäeval oli mahti veel ühed topsid valmis treida. Taaskord vaher. Mahutavus kuskil 150ml.

20160917_113939

Tops valmimas.

IMGP0063

Valmis topsid

Katsetan ka erinevaid välisvorme. Seest on nad suhteliselt ühesugused peamiselt tulenevalt mu tööriistadest. Parempoolsega sain pinnaviimistluse paremaks kuna kasutasin sirget kaldpeitlit (ing. k skew chisel) viimistluse juures. Kuid pean nentima, et selle kasutamine on üpriski oskust nõudev – väga kerge oli sisse lõigata nii, et lõikerada jooksis üle poole topsi ja tuli jälle diameetrit vähendada selle tõttu. Aga eks tehes õpi 🙂

 

Joogitops vol 2

Kuna mõnele inimesele mu treitud joogitops väga meeldis ja nad endale sarnast tahtsid siis jõudsin täna lõpuks ühe treida.

Materjali sain koduõuest – nimelt vastasmaja eest võeti maha üks vaher. Sealt ma siis ühe palgijupi ärastasin ning nüüd sealt siis ka see tops tuli.

IMGP9898

Uus tops vahtrast.

IMGP9901

Vasakul esimene prototüüp saarepuust. Paremal värske üllitis.

Võtab ta sisse kuskil 125 ml vedelikku. Hetkel veidi rohkem, kuid kuna ta kuivab siis arvan, et seal 125 juures peaks lõpp mõõt olema.

Põhja jätsin paksema kui esimesel. Peamiselt ettevaatusest,sest materjal ikka täiesti toores. Saar oli pigem kuiv kui treisin ja isegi sellel on väikesed kuivamispraod põhja all mis küll topsi sisse välja ei jõua.

Kalanahkne latern

Kui Kiruvere muinaslaagris käisin siis oli Triin-Hardi teinud endale laheda laterna, millel oli puuraam ja selle ümber oli tõmmatud forelli nahk. Kui sinna küünal panna siis kumas see ilusti läbi.

mc_lantern_1

Pilt võetud Jellydragon

Ülal siis üks müüdav versioon. Igatahes tekkis soov endale midagi sarnast teha.

Eile sai siis projekt alguse. Esimene etapp on muretseda kalanahk. Selleks ostsin ühe vikerforelli koos pea ja kõige muuga ning võtsin naha talt maha. Liha läks söömiseks.

20160829_173743

Nahk tuli üllatavalt kergelt ja puhtalt maha. Päris kõhuäärde ja seljauime peale jäi liharibasi mida siis plastiklusikaga hiljem maha kraapisin.

Kraapimine oligi järgmine etapp. Koos kraapimisega pesin külmas nõudepesuvahendiga vees naha läbi, kuni see enam ei tundunud ligane näppude vahel. Minu üllatuseks on kala nahk väga vetruv ja vastupidav.

20160829_183529

Kui nahk puhas siis panin ta ajalehtede vahele kuivama. Kui täna piilusin siis võis läbi selle juba ajalehte lugeda. Hardi sõnul peab nahk vähemalt nädalake kuivama – siis on korralikult läbi kuivanud. Aga ajalehtede vahel kuivatamisel on ka miinus. Ajaleht on külge kleepunud. Järgmine kord peaks ähk vineerplaadi või mõne muu sellise lameda asja peal seda tegema.

Lusikas väikesele piigale

Siin siis üks õunapuust tehtud lusikas, mis läks ühele pisikesele piigale ristisete kingituseks.

Kaunistuse L tähe ma lõikasin noaga ja ringide jaoks tegin uue tööriista, mis käsitrelliga töötas. Puuga kontrastseks sain, kui hõõrusin veidi sütt lõigetele.

Viimistletud linaõliga.

IMG_3392 IMG_3387

Tööriistast veel niipalju, et kui tegema hakkasin siis proovisin teha kolme haruga versiooni. Too aga ei töötanud üldse siis murdus keskmine üldse ära. Naljaviluks sai siis korra otsa torgatud käsitrellile ja tuli välja, et see oligi õige lahendus. Pikem haru läheb naaskliga ette tehtud auku ning vaikse keeramisega (2-3 pööret) ongi kuju olemas.

Viikingiaegne joogitops

20160724_150043_s

Siin siis minu esimene katsetus teha joogitopsi. Õnnestus!! Veidi kare on aga töötab. Tegin selle siis Kiruvere muinaslaagris.

Materjaliks siis saar – sama mis ma kasutasin treipingi tegemisel. Karedus tulebki nüüd sellest, et puu oli juba selliseks tööls veidi liiga ära kuivanud. Tuleb värskema materjaliga uuesti proovida.

Värvikatsetused treitud taldrikuga

Kui jõudis kätte aeg, et pidin oma treitud taldrikut viimistlema hakkama siis mõistsin, et kasepuu on veidi liiga lame. See andis mulle idee, et võiks ju selle väljaspoolt üle värvida. Olen ennegi näinud värvitud treitud kausse ja taldrikuid ning need on mulle alati meeldinud.

Et aga tegu on siiski (vähemalt teoreetiliselt) toidu nõuga siis ei taha igasugu keemiat sinna külge panna. Uurisin siis veidi netis ringi ning leidsin retsepti. Muretsesin endale uhmri ning saigi veidi lõbutsetud.

Tulemuseks peterselli muna temperaga värvitud taldrik. Kuidas see ajale/pleekimisele vastu peab – ei tea aga eks seda ole siis näha. Siinkohal kasutasin kahte kihti värvi, et saavutada ühtlasem tulemus.

IMGP9780 IMGP9770IMGP9768 IMGP9788

Maasikaõis

IMGP9755_s

Kui meil siin vahepeal suvi oli (paar nädalat tagasi) siis sattus mulle rõdul vastu selline maasikaõis, mida oli tore pildistada. Kasutasin siis oma Hoya teleobje makro võimalusi ning suurendasin seda veel lisaks 50mm makro pikendustoruga, mis annab peaaegu 1:1 makro suurenduse kokku.

Selle pildiga avan ka oma blogis uue kategooria: Fotondus. Eelneva fotoblogi pidin sulgema (erinevatel tehnilistel põhjustel) ning ühes kohas asju hoida ongi mugavam 🙂