Mis vahepeal toimunud on

Pole siia ammu midagi kirjutanud, kuid see ei tĂ€henda, et midagi ei toimu 😉 Nagu ikka toimub rööprĂ€hklemine mitmes suunas korraga.

MĂ”ned kuud tagasi avastasin tĂ€nu Tarmole GuruShots keskkonna, mis (taas)aktiviseeris minu fotohuvi. Et kindlasti olen nĂŒĂŒd jĂ€lle katsetanud uusi vĂ”tteid ning saanud nĂ€iteks targemaks just vĂ€lgunduse asjus.

Hööveldamine tÀies hoos

Hööveldamine tÀies hoos

Ka töökoda ei ole seisnud kasutamata. LĂ”puks on kĂ€sil raamaturiiul nr 2. Esimese kohta aruandlust saate lugeda >>siit<< . Praeguseks on kĂ”ik 4 kĂŒljelauda hööveldatud ning tegemata on vaid 2 seesmist riiuliplaati. Kahjuks peab tĂ”dema, materjal oli selle aja jooksul pĂ€ris hĂ€sti kaardu tĂ”mmanud, et uue riiuli seinad pĂ€ris samapaksud ei tule – materjal lihtsalt ei andnud vĂ€lja.

2018 esimene kauss

2018 esimene kauss

Lisaks sai eelmine nĂ€dalavahetus teivastreipingile nn “hÀÀled sisse” pandud ning aasta esimene kauss on kuivamas. Materjaliks siis seekord vaher, mille annetas mulle Karusmari. AitĂ€h veelkord!! Vaher on treides hĂ€sti mĂ”nus – veidi raskem kui kask kuid tulemus on palju huvitavam.

Lisaks on nĂŒĂŒd minu tegemisi vĂ”imalik jĂ€lgida ka Instagrammis. Tegin sinna katsetuseks konto ning hetkel vĂ€hemalt olen seda kasutanud. Seal siis jooksvalt töökoja pilte ning ka muud mis ette jÀÀb.

 

Suurem rööbits

Kuna noa tegemisse tuli vÀike paus (nahatööd on pooleli) siis otsustasin vahepeal töökojas ette vÔtta midagi uut.

Juba ammu oli mul kĂ”rvale pandud ĂŒhe vana tooli katkised jalad. Minu mĂ”ttekĂ€ik nende juures oli, et tegu on tislerikuiva materjaliga, mida saab uuest taaskasutada. NĂŒĂŒd see siis juhtuski.

Kuna jÀrgmine projekt on uuesti raamaturiiul ning eelmine kord oli kehv olemasoleva rööbitsaga kaugemat triipu tÔmmata lauale siis sai vÔetud plaani uus suurem rööbits valmistada.

Algmaterjal

Paralleelsest osast tuli keha ning teisest osast poom. Kusjuures ei saa pĂ€ris hĂ€sti pihta, et mis puuliigiga tegu on. Kask see pole ning mĂ€nd ka mitte. Kalduks tamme poole aga puuduvad tammele iseloomulikud kiired. Vana viimistlus igatahes tuli paari höövlilĂŒkkega maha ning alt tuli tĂ€itsa hea kasutatav puit vĂ€lja.

Auk sees

Kehale sai siis tehud auk poomi jaoks. Olin kĂŒll ettevaatlik aga ĂŒhest kĂŒljest suutsin ikka veidi rohkem Ă€ra vĂ”tta kui oleks pidanud. Algselt – enne vĂ”tmekiilu sissepanekut ei olnud tapi tihedus pĂ€ris see mis soovisin. Aga eks tehes Ă”pib.

 

VĂ”tmekiilu tegin tammest. Oli ĂŒks vana pĂ”radalaua jÀÀk (Kogu rööbits on ĂŒks suur jÀÀk :D), mis sai siis paksusesse hööveldatud.

MĂ€rkenoaks kasutasin oma poolelioleva noa putkest ĂŒlejÀÀnud juppi mille teritasin ning ajasin siis poomi sisse.

Selliselt ta siis valmis saigi.  Esimesed katsetused mĂ€rkimisel olid tĂ€itsa mĂ”nusad. Eks pĂ€ris töö kĂ€igus saab hiljem aru. Aga vĂ€hemalt on taas ĂŒks jupp vedelevat materjali vÀÀrindatud.

Nuga saab kurvid

Vahepeal on nuga saanud kurvid. Et need aga ĂŒhtlased oleks siis mĂ€rkisin pliiatsiga faaside ÀÀred enam-vĂ€hem peale. Peale seda lĂ€ks kogu kĂ€epide materjalivĂ€henduskuurile. Peamiselt kasutasin selleks viile – nii jĂ€medaid kui mul oli. Kui suured faasid maas siis jĂ€relejÀÀnud nurgad veel omakorda vĂ€iksemaks jne.

NĂŒĂŒd on liivapaberi kord aga sellest juba jĂ€rgmine kord.

Nuga

Aasta on lÀinud edasi kuid kÀsitööga on tegeletud veidi vÀhem. Korteris on olnud muid projekte mis vajavad tÀhelepanu. Kuid midagi siiski liigub.

Minu kadunud vana nuga

Vaikselt nokitsen praegu omale noa tegemisega. PĂ€rast seda kui ma kaotasin oma vana noa kuskil 6-7 aastat tagasi Ă€ra olen ma kasutanud vajadusel Liisale kuuluvat. Ühel hetkel aga otsustasin, et aitab kĂŒll – aeg teha endale uus.

Teraks on valitud Puronvarsi toodang. Pikkuseks 125mm. KÀepideme otsustasin teha sarvest ning pÀhklipuust. Lisaks kasutan ka uushÔbedast ning kasetohust seibe.

JĂ€rgnevad pildid on tehtud kiiresti telefoniga, et protsessi veidi dokumenteerida.

KÔik algas disainist ning materjali valikust.

 

Esimesest pĂ€hkliklotsist kahjuks pidin loobuma. Putke jaoks auku puurides suutis puur viltu ennast keset plokki keerata. Aga kuna ma tĂŒki olin vĂ”tnud ĂŒpris tĂ€pse siis lĂ€ks see tolerantsidest juba vĂ€lja. Ei tea kas surusin puurile liiga kiiresti peale vĂ”i on puur ise nĂŒri aga nii ta lĂ€ks.

Sarve tĂŒki sain brisa.fi-st ning sellega lĂ€ks tĂ”esti Ă”nneks. Vaid korra olen ma nĂ€inud nii korralikku sarvetĂŒkki, kus ei ole auke sees ning vĂ€rv mĂ”nusalt ĂŒhtlane.

 

Nagu nĂ€ha otsustasin oma elu keeruliseks teha ning sirgete seibide asemel kumeraid kasutada. Pole varem sellist asja teinud. Lisaks tuleb tĂ”deda et kumeraid seibe on ĂŒpris raske teha. LĂ”puks aga said jupid valmis ning oli vĂ”imalus teha eelproov liimimiseks.

Liimisel kasutasin Casco kahekomponendilist EPO liimi. Mul oli kasutuses kokku 3 erinevat versiooni korraga: puhas liim, sarvepuruga ja puupuruga. PurutÀidisega versioonid siis selleks, et tÀita kÔikvÔimalikud vahed ja praod, mis on veel jÀÀnud. Kuna liim oli ise 5 minutilise tööajaga siis lÀks pÀris kiireks. JÀrgmine kord peaks kindlasti kasutama mingit pikema tööajaga versiooni. Saaks rahulikumalt asjatada ning lisaks jÔuaks liim voolata kÔikjale kuhu vaja.

Kui liim kuiv sai alustada vormimistööga. KĂ”igepealt kĂŒljed kandiliseks ning siis kĂŒlgprofiil enam vĂ€hem paikka. See on nĂŒĂŒd see koht kuhu ma praegu jĂ”udnud olen.

Kasutusel siis praegu 60-nene liivapaber mis vaibateibiga nn “soomepapi” peale liimitud. Lisaks muretsesin endale Stokkerist Pferdi kĂ”ige jĂ€medama metalliviili mille abil siis vormida lĂ”plik kuju.

Nagu nĂ€ha tööd on veel kĂŒllaga. JĂ€rgmiseks ongi veel kĂŒlgprofiili nn peenhÀÀlestus. Siis hakkan kĂ€epidet ĂŒmmargusemaks jĂ€rjest tegema.

 

 

Save

Save

Save

Aasta esimene kauss

Ilmad on lĂ”puks ilusamaks lĂ€inud ning sain mahti treipingi talveunest ĂŒlesĂ€ratamiseks.

Materjaliks seekord alĂ”tsa vĂ”i siis haraline ploomipuu (Prunus cerasifera) mille tĂŒvejupi Karusmari mulle annetas. Suur aitĂ€h veelkord 🙂

Toon Àra seekord ka mÔned pidlid mis töökÀigus tehtud sai.

VĂ€rvikirev ploomi maailm.

Saetud pooleks. LÔhestada ei julgenud.

Kirvetöö tehtud – nĂŒĂŒd saab hakta treima.

Sisemus veel teha. Ajaliselt vĂ”tab see ĂŒle poole ajast. Siin toorik juba pingis ĂŒmber pööratud.

Punkt kus keskmine osa Àra murtakse meenutab veidi nagu nab ning murdmine nabanööri katki lÔikamist.

VĂ€liskujult siis selline

Save

LÔikelauahoidja

VĂ”tsin teha ĂŒhe projekti, mis ootas juba tĂŒkk aega nimekirjas – lĂ”ikelaudade hoidja kööki. Tore lĂŒhike projekt mille sai teha normaalse ajaga valmis.

Otsustasin ka seda protsessi siis rohkem dokumenteerida.

Alustasin ma ĂŒhest kaselaua jupist mis jĂ€i ĂŒle raamaturiiulist. Esimese asjana vĂ”tsin kirvega maha laua ÀÀred – hoidsin nii suure hulga tööaega kokku. PuusĂŒĂŒ liikus lauas tĂ€itsa ilusti sirgelt ning pobleeme ei tekkinud.

Siis oli höövlitöö aeg. VĂ”tsin oma tavalise Stanley #4 ning asusin juppi lamedaks tegema. Kuivamise ajal oli see ĂŒpris korralikult kaardu tĂ”mmanud, kuid terava rauaga höövli ees polnud see töö vĂ€ga pikka aega vĂ”ttev. Ülal pildil on nĂ€ha ka kaunis kase pinnavirvendus. See avaldub just eriti pĂ€ras siluhöövliga ĂŒle kĂ€imist.

Kui olemas on ĂŒks lame pind siis on vaja ka ĂŒhte lamedat ning 90 kraadi all olevat serva, millest kĂ”ikki jĂ€rgnevaid mÔÔtmisi teostada.

Kasutades teravat mÀrkkenuga, tÀisnurkka ja peitlit tegin saele tee ette, et laud saaks oma lÔplikud mÔÔtmed. PÀrast otsa saagimist mÀrkisin kogu lauale peale paksuse kasutades rööbitsat ning andsin höövlile valu. Sellega said ka ettevalmistustööd otsa.

JÀrgmiseks oli vaja teha sooned, mille taha lÔikelauad pidama jÀÀksid. Selleks mÔÔtsin enam vÀhem vahemaad vÀlja ning noa ja peitli abiga tegin soonehöövlile tee ette.

Kuna seda höövlit varem vĂ€ga kasutanud ei olnud siis oli seeosa minule kĂ”ige huvitavam. KĂ”ik pinnad nĂŒĂŒd supersiledad ei tulnud kuid seda sai hiljem kaaplehega veidi jĂ€rgi aidata.

Siin siis nÀha lÔplik vorm. HIljem katsin hoidja veel 1 kihi osmo Ôlivahaga ning panin kahepoolseteibi abil alla libisemisvastase mati jupi, et see töötasapinnal liikuma ei hakkaks. PÀris valmis asjast pildi unustasin teha.

LÔppkokkuvÔttes oli tore projekt ning tore oli katsetada uusi tehnikaid.

Save

Puust vasar

Kui reedel asusin seda tegema oli plaan see Ă€ra anda Laurale, et ta saaks sellega oma telgivaiu maha kinni lĂŒĂŒa. Aga kuna töötegemise kĂ€igus tulid vĂ€lja mĂ”ned praod siis ei taha ma teisele inimesele jagada. Nii saingi endale töötegemiseks vĂ€iksema puust haamri millega peaks olema mĂ”nus peitlit vms lĂŒĂŒa.

Pea tehtud Ă”unapuust ning vars saarest. Kiilu tegin ploomist. Pildil on ta just kaetud 1 kihi linaĂ”liga kuid pĂ€rast seda tĂ”stsin ta pĂ€ikese kĂ€tte. TĂ€nu sellele lĂ€ks puu pronksjamaks. Eks nĂ€eb kaua kestab 🙂

Osalesin lusikakonkursil

Kui novembris Heidi mulle lusikakonkursist teada andis siis tekkis kohe tahtmine seal osaleda. Kas vĂ”i selle pĂ€rast, et toetada head algatust. Olen siiani lugenud igasugustest Bodger Ballidest ja Spoonfestidest kus igaaastaselt toimuvad sellised vĂ”istlused. Miks mitte siis ĂŒritada nĂ€idata oma oskusi.

Puuks valisin ploomi, kuna olin selle just omandanud töökaaslase kÀest ning muud vÀrsket puud polnud vÔtta.

Lusikas siis tehtud ainult kĂ€sitöönduslikult. Paar saelĂ”iget lĂ”ikkepeatamiseks ning ĂŒlejÀÀnud nugade ja kirvestega. KĂ€es jĂ€i asi mĂ”nusalt istuma ning ise jĂ€in oma töötulemusega rahule.

Konkurss lĂ”ppes ning kahjuks ĂŒhtegi auhinda ei saanud – kuid sain teada, et lusikas oli viimases 6-s millede seast siis vĂ”itjad vĂ”eti. Asi seegi!

Lisaks on nĂŒĂŒd mu lusikas nĂ€itusel – nimelt korraldati kĂ”igi saadetud lusikatega nĂ€itus mida RMK fuajees Toompuiestee 24 on vĂ”imalik nĂ€ha.

 

Viisin kaamera jalutama

KĂ€isin oma uut kaamerakere testimas ning sĂŒgist nautimas.

imgp0077 imgp0110 imgp0072 imgp0107

Objektiiviks siis Hoya 80-205 HMC 1:3.8, ja kereks uus Pentax K3

PÀrast vÀikest uurimist, kuidas avarÔngast aktiveerida saab kerel (tegu on manuaalfookus objektiiviga) siis lÀks edasi juba palju paremini. Pildid on detailirohked isegi kÔrge ISO juures. Peaaegu 100% kaadrinÀgemine on ka asi milels ma ei osanud puudust tunda, kuid on vÀga mÔnus.